Selline tunne nagu oleks eksamiga toime tulnud. Kandlekotid on valmis. Ei tahtnud teha selliseid traditsioonilisi, kus kaks kihti kangast kokku õmmeldakse ja õmblused paelaga kanditakse.
Tahtsin midagi teistmoodi, huvitavat, originaalsemat lahendust. Sellepärast läks ka kavandamise, proovide, lõputute parandamiste ja harutamiste ning uuesti ja paremini tegemistega üsnagi palju aega. Ja nüüd on valmis. Pidulik tunne!

Kott on valmistatud kummeeritud nailonist. Vooder koosneb neljast kihist: tugevduskangas - expoflat - hoiab kotti vormis ja kaitseb pilli kergemate löökide eest; angooravillane kangas ja poolvillane vatiin annavad koti sisule pehmust ja hoiavad sooja; viimistluseks puuvillane vooder. Esitüki valmistamisel on kasutatud taaskasutusmaterjale - kudumeid, teksast, velvetit ning dekoreeritud tikandite, helkurpaelte, helmeste, nööbikestega... Nagu ülejäänud kott, on ka esitüki üheks kihiks, dekoratiivse kihi all, vetthülgav materjal.

Kotil on tõmbelukuga kinnis, tõmbelukuga välistasku rahakotile, võtmetele, märkmikule. Koti sees on teine väike tõmbelukuga taskuke kandle tarvikute jaoks. Kotil on must kotipaelast sang ja reguleeritav rihm.

Pesuprooviks lõikasin kõikidest kasutatud kangastest kindlas mõõdus ruudud ja tegin proovipesu masinas, 40C juures, villase pesu programmiga. Kõik kangad säilitasid oma vormi ja kuju. Vaid täisvillane kangas läks veidike kokku - 1mm iga 10cm kohta. Kuna nii villane kui ka vatiin on puuvillase kangakihiga omavahel läbi tepitud, ei mõjuta see koti kvaliteeti. Korduva pesemisega kaotab voodri villane osa ajapikku siiski oma kohevuse.

Kott on masinpestav kuni 40C, villase pesu programmiga. Mitte tsentrifuugida ega triikida!

Haudemunadeks on tänavu (2014)
* lavendel araucana helesinised munad, tõupuhtad
* erinevad ristandite munad, kellest kooruvad erinevates toonides rohekaid mune munevad linnud
* brahma/maransi ristandi karamelli tooni munad, paaritatud taas copper black marans kukega.

Tänavune kukk nr 1 - lavendel araucana.
Kanad, kellelt korjan haudemune:

* Lavendel araucanad
Helesinised munad. Araucana kanade puhul meeldib mulle, et nad on väikesed, rahumeelsed, head munejad ning nende munad on hea tugeva koorega. Kui on väga külm ruum, siis nad tõenäoliselt munevad harvemini. Kuid praegu on mul kanade ruumis väike küttekeha ning ruumis on  ka talvel minimaalselt 7-8C. Eelmisel aastal oli minu araucana munemise rütm: 9 päeva munes - 1 päev puhkas. Täitsa imeline! Munele hakkasid araucanad 7. kuul.

* Araucana ristandid
Tumedaid oliivirohelisi mune munevad mustad kanad, eelmisel aastal lavendel araucana kana ja black copper marans kuke järglased.
Tänavu, uuesti araucana kukega ristamisel saavad praegused tume-oliivivärvi juurde sinist tooni. Munad on nendel kanadel säilitanud araucanadele omase kauni, tugeva, ühtlase ja sileda koore. Muna suurus 54 - 63g (M suurus). Munele hakkasid 5.kuu teisest poolest. Esialgu üsna tagasihoidlikult, kuid mõne kuu möödudes väga tublisti. Kooruvus 90 - 100%.

* Oliivirohelisi mune munev hall kana, suure harjaga kana. Eelmisel aastal helesiniseid mune munev kana, keda ristasin maransi kukega. See kana on ainus, kes maransi kukelt musta sulestiku värvi omaks ei võtnud vaid säilitas oma halli (nn sinise) sulestiku. See kana on araucanadest suurem ning samuti tubli muneja. Munele hakkas 5. kuu alguses. Munad L suuruses.

Tänavune kukk nr 2 - copper black marans.
Haudemunad:
* Braama ristand. See kana muneb praegu karamelli värvi mune, pildil olevas munakarbis keskmised munad. Eelmisel aastal brahma ja maransi kuke ristamisel saadud kana. Nüüd otsustasin teda taaskord ristata maransi kukega ning tulemuseks on vahvad mustad sulisjalgsed tibud. Selle kana eelis on tema sulisjalgsus ja vastupidavus külmale. Samuti on ta säilitanud tugeva, braamale omase haudeinstinkti. Talvel haudus 3 kuud ühtejutti kuni otsustas uuesti munele hakata. Munad L suuruses.

Maikuus lisanduvad paar vabrikukana, et saada hea munevusega, tumepruune mune munevaid järglasi.

Eile olin kutsutud Carolini lasteaeda peole. Mesimummi lasteaed korraldas vanavanemate päeva ja sinise puuhobuse aasta alguse tähistamise ürituse, kuhu kutsuti kõik vanaemad, vanaisad või vanavanaemad, vanavanaisad. Emmed ja issid seekord peole ei mahtunud :-)
Meie rühmas oli pidulisi enam kui 30.
Üritus algas rühmatoas, kus alustasime omavahelisest tutvumise ringist ning seejärel meisterdasime üheskoos suure-suure võileiva. Kes määris võid, pasteeti, kes ladus leivalõike ja salatilehti, kes kooris ja viilutas mune, kurki, juustu, tomatit, sinki, kala jne. Igaüks oli midagi kaasa võtnud, mistõttu võileivakatet oli päris suur kogus ning see kõik tuli kuidagi ära mahutada. Mõni laps tegi päris oma imelise ja isuäratava võileiva ja pani siis selle ühise suure võileiva keskele kaunistuseks. Igavesti lahe askeldamine oli, polnud mahti piltigi teha.
Kokku lepitud ajaks viisid kõik rühmad oma suured võileivad ehk siis võileivatordid lasteaia saali teistele imetlemiseks ja võiduvõileiva loosimiseks. Iga osaleja pani pabermündi sellele lauale, millel olev võileib talle kõige enam meeldis.
Meie rühma tehtud oli ikka tõeliselt suur, ju siis oli meil kõige rohkem osalejaid. Ning loomulikult nii suure, hoole ja armastusega valmistatud meisterduse puhul tundub ikka oma tehtu kõike parem, kaunim ja isuäratavam.
Saali aknalaudadel olid ka rühmade poolt komplekteeritud hobuste kollektsioon, meie rühma oma on näha ka pildil.
Saalist naasime koos oma suure võileivaga rühmatuppa. Lapsed esinesid, koos vanavanematega tantsiti ja lauldi. Ja söödi omavalmistatud võileiba. Seda jätkus kõigile nii palju kui keegi jaksas süüa ja jäi veel ülegi. Imehea oli!
Suured tänud toredatele kasvatajatele, lastele ja kõikidele osalejatele. Nii vahva ja armas üritus oli.
Lisan siia ka mõned pildid. Kuna keskendusin pigem üritusel osalemisele, siis pilte pole väga palju.
Carolini vanaema