Lõpuks ometi suvi käes ning kanamaja ja aedik valmis uusi elanikke vastu võtma. Ehitamist oli kaks päeva. Kuna kogemus puudus, sai igasuguseid mõõte mööda netti taga aetud ja kaua arutatud - kui suur, mis kujuga, milliste mõõtude ja proportsioonidega kuut, milline aedik. Kui suured avad, õrred, pesakastid jne, et ei raiskaks mõttetult materjali, kuid oleks mugav ja praktiline ning mahutaks edaspidi veel paar kana.

Aedik on üleni tiheda võrguga kaetud, et kiskjad ligi ei pääseks - külgedelt sai võrgu serv pikalt maa peale keeratud ja paekivid peale laotud, et keegi alt läbi ei kaevaks. Kuut ise on aediku raami peale tõstetav, et aedikut jaksaks soovi korral mujale viia. Katust ei ole, kuid vihmase ilmaga tõmban koormakile peale.

Kuudil on:
*  Kaks suurt ust tagaseinas, et pääseksin mõnusalt kuudis toimetama.
* Ülestõstetavad pleksklaasist luugid - kuudist aedikusse ja aedikust aeda.
* Aken/õhutusava, ketud võrguga ja pleksklaasist luugiga.
* Kaks pesakasti suuruses 35x35cm ja õrs.
* Kuudi põhjas on reliin ja saepuru, katusel reliin.
* Võrkaia/aediku katusel on suur luuk, et täita küna, lisada või vahetada aluspanu vmt. Aedikus on küna, veenõu, kruusaga ämbrike ja tuhakast "supluseks". Tuhakast on kuudi all varjus.
* Koormakate kaitseb aedikut vihma või eriti kuuma päikese eest. Seda rullin peale/maha vastavalt ilmale.

Kui kanad toast kuuti viisin, tundsid nad seal ennast kohe väga mõnusalt. Uudistasid ringi ja vaatasid luugist välja. Vähemalt tund aega kulus neil selleks, kuni otsustasid redelist alla õue minna.

Esimesed paar õhtut pidin nad ise luugist sisse toppima, et saaks ööseks luugi kinni panna, ööd olid veel väga külmad. Edaspidi tulid juba kutsumise peale kohale, peibutuseks tõin neile õhtuti keedumuna.

Vasakul üleval on tühjad pesakastid (2), sügisel, munemise ajaks panen põhud sisse. Paremal üleval on võrguga kaetud ja pleksklaasist luugiga aken ehk õhutusava. Jooginõu on telliste peal, et siblimise praht sisse ei läheks. Hiljem viisin küna ja jooginõu õue ära. Kanade selja taha jääb aediku luuk. Jooginõu, söödaküna ja -jahu ostsin Kiti Kanala Söödatoast.

Kuna õues on veel liiga külm ning tibumaja ja aedikut veel ei ole, ehitasin tibudele paarismaja. Teiseks majaboksiks sai pappkast, puuriga ühendas seda ühine ava ning papist kaldteed kahele poole. 

Kinniste seintega tuba neile eriti ei meeldinud, kuid vahest ronisid siiski kasti, sirutasid ja saputasid ennast ning läksid jälle teiste hulka tagasi. Loomuselt on nad kõik väga rahumeelsed ja leplikud, eriti arvestades kitsaid tingimusi kuniks veel välja ei saa.