Tänavused valged kakrad olid aga nii võluvad, et leidsid endale koha naaberkülas suures kaunis pruudikimbus, mestis rukkilillede ja viljapeadega. Kahjuks mul seda pilti endal ei ole.
Lisan mõned kaunid õied tänasest päevast. Suvi on tänavu ääretult kuiv ning lilled on kohati üsna nukra olemisega. Kuid ometigi on nad nii imearmsad! Tänavused valged kakrad olid aga nii võluvad, et leidsid endale koha naaberkülas suures kaunis pruudikimbus, mestis rukkilillede ja viljapeadega. Kahjuks mul seda pilti endal ei ole.
0 Comments
Ma teadsin, et mu tootefotod on kohati vägagi igavad ja nigelad. Kuid alati on just nii kiire, et millegi uuesti ja ümber tegemine jääb veel kiiremate tegemiste taha varju.
Sain suurt julgustust hiljuti Mathiase ja Caroliniga tehtud piltidest, mida ikka ja jälle rõõmuga vaatan. Ning otsustasin täna Etsy poodi seisma jäänud tekkidest veidi rõõmsamad pildid teha. Tulemus oli endalegi üllatav ning otsustasin neid pilte ka teiega jagada. Etsy poes on mul hetkel müügis kolm suurt tekki ning siin need uued fotod on. Rohkem pilte lehel "Portfolio, lapitekid suurtele". Minu Etsy pood asub siin: QuiltsByMailisDesign Eile oli väikemehel 2 tunnine fotosessioon minu lapitöödega, lastele tehtud seinavaipadega, mis juba talvest saati riiulis pildistamist ja Etsy poodi riputamist ootavad. 2 h ei lahkunud poiss seina juurest, kuhu tekke järjest üles seadsin ja pilte klõpsisin. Tal oli lihtsalt nii põnev. Mõni päev veel, kuniks tootekirjeldused tõlgitud saavad, siis laen pildid üles ka. Tekid on vahvad ja väikemees veel vahvam nendega mängimas. Seniks aga endiselt põlled ja kandlekotid masina all. Pilte seinavaipadest "7 päikest" näed lehel "Portfolio, lapivaibad ja komplektid". Tekid on müügis siinse kodulehe E-poes Liisula ja samuti minu Etsy poes. Kui juba vanaema juurde tullakse, siis peab saama ka õmmelda. Seekord otsisime välja kunagi varem pooleli jäänud töö - väikese teksaseeliku, mida tookord pitsikeste ja masintikanditega kaunistama hakkasime. Masintikandid said tehtud ja pitsipaelad ka valmis pandud. Kuid sinnapaika see jäi, kuna väike neiu arvas, et tema sellist seelikut ei küll kandma ei hakka. Nüüd tuli mõte tollane töö ja vaev kuidagi ära kasutada ning otsustasime sellest hoopis ühe toreda kaisupadja teha. Töö käik: 1. Sobitasime pitsid masintikandite vahele ja õmblesime peale. Sirge servaga pitsid sirge õmblusega mõlemast servast. Lainelise servaga pitsid kolme sammulise sik-sakiga. Igat erinevat värvi pitsi jaoks uus niidivahetus. Ikka laps ise ja suure põnevusega. 2. Mõõtsime padja (35 x 35 cm), arvestasime juurde väikese varu ning lõikasime pitsitatud pealisriide parajaks, so 38 x 38 cm. Proovisime seda teha lõikuri ja vastava joonlaua abil. Seegi omamoodi kogemus. 3. Padjakatte tagumise poole ja kinnise õmbles vanaema ise valmis. Kinniseks panime pesutrukid. Seda seetõttu, et tagumine pool oleks sile, kui tahaks pead padja peale panna. Trukkide panemine aga oli üsnagi tüütu. Küll ei tahtnud nad kinni jääda või kui esmapilgul jäidki, siis hiljem selgus ikkagi, et truki detailid on mööda vajutatud ja lagunesid laiali. Terve peotäis trukke läks prügikasti enne kui kinnise korda saime. 4. Padjapoolte kokku õmblemine, triikimine. 5. Nööpide sobitamine mustrisse oli kõige põnevam. Kuna Carolin oli ennegi minu nööbivarudega tutvunud, teadis ta üsna täpselt, milliseid nööpe ta tahtis kasutada. Nende leidmine võttis vaid omajagu aega. Oli üsna hämmastav, kui oskuslikult ta valis nööpide värve ja neid ringi paigutas. Eks mõningaid soovitusi andsin ka omalt poolt, kuid 5-aastase lapse kohta oli tema mustri sobitamise oskus lausa hämmastav. Pani nööbi peale, vaatas siit ja sealt ning vahetas teise vastu. Teine värv, teine suurus. Ning niimoodi kogu töö, iga üksik nööp. Kui pitside vahele sai lõpuks mingi nööbimuster kokku ja tasakaalu, siis pitsivaba suur kolmnurk tundus esialgu üsna keeruline. Proovisime seda täita küll nööpide, küll erineva arvu kangast rosettidega. Lõplik lahendus on täiesti lapse poolt sätitud - just nimelt 2 rosetti ning nende vahele tühimikesse vaid mõned üksikud nööbid. Neid üksikuid viimaseid ja rosettidele südamike sai valitud küll vist terve igaviku. Kolm karbitäit sorteeris läbi, proovis kõikvõimalikke värvide ja suuruste kombinatsioone. Erepunane südamik esimesele rosetile leidis oma koha üsna kiiresti, kuid teise roseti südamiku sobitamine jäi viimaseks ja kõige põhjalikumaks valikuks. Võitjaks jäi valge kangast nööp, kuldse raamiga. Väga lihtne kuid kaunis. 6. Nööpide kinnitamine. Kuna sellise suure hulga nööpidei kanga külge õmblemine oleks ääretult tüütu ja aeganõudev, otsustas vanaema need sinna peale siduda. Kõigepealt sirgeldasime padja suurusele paberile padja mustri ja ladusime nööbid sinna ringi. Et kujundus näha oleks. Seejärel võtsin valge heegelniidi ja suure nõela, torkasin 2x kangast/nööbist läbi ning sidusin kanga pahemalt poolt otsad umbsõlme. 7. Kuniks vanaema nööpe ja rosette padja külge kinnitas, tuli selline ettepanek: "Ma võiksin sulle ju teatrit teha, et sul igav ei oleks!". No nii nunnu! Muidugi on tore nokitseda õmblustöö kallal, kui teater tuleb koju kätte. Väga tore teater oli, kolm lugu mängiti läbi, kuniks padjakate valmis sai. Kasutatud vahendid - mõõdulint, lõikur, lõikuri matt ja joonlaud, piiramatus koguses nööpe, heegelniit nööpide peale sõlmimiseks, pesutrukid ja press jm. Ning padi sai vahva ja laps oli väga õnnelik. Kõige lõpus arvas veel, et padjal oleks võinud siiski olla sang või lausa kaks. Nagu tema eelmisel, kingituseks saadud kaidupadjal. :-) Tänavune laulupidu oli SUPER! Ise osalesin Raudtee Kultuuriseltsi segakoori koosseisus. Minult küsitakse ikka ja aina, miks ma Tallinna koori laulma läksin. Kodukandis ju mitmedki väga head koorid tegutsemas. Kuid mõned aastad tagasi minu elus toimunud muudatus puudutab mind nii, et "on ilus ja valus". :-) Ma lihtsalt pidin vahetama keskkonda. Olge tervitatud kõik, kes te olete ja jääte alati minu lemmikuteks! Siin on meie koor, üks väga lahe seltskond kõige lahedama dirigendiga, keda tean (Aivar Lestsinski). Laulupidu oli SUPER! Seda meeleolu ei ole võimalik sõnades edasi anda! Seal lihtsalt peab ise kohal olema! Loodetavasti suudan oma piltidega veidikenegi edasi anda minu poolt nähtut ja kuuldut. Suurel pildil on laulupeo I õhtu. Laulukaare all on 22 tuhat lauljat ja meie ees publikut umbes 70 - 80 tuhat inimest. Me hingame ühes, me laulame ühes, me tunneme üheskoos. Me oleme puudutatud... Mis mulle veel tänavusel peol väga-väga meeldis:
Kogu laulpeo ülesehitus - minevikust tänapäeva, jutustuse vormis. Väga huvitav, siduv, hingeliigutav. Repertuaaris olid esindatud nii uued kui ka ammused ja rahvale armsaks saanud laulud. Kui Puudutus ja Taandujad tundusid proovides esialgu üsnagi keerulised, siis tänaseks on neist saanud vaat et ühed lemmikud. Eriti laul Puudutus, mida täna, peo lõpus, laulsime ikka uuesti ja uuesti. Laulsime kogu see aeg, mil 22 tuhat lauljat lavalt lõpuks alla said. Ja väravast väljagi jätkus veel viisikest. Väga armsad ja eluliselt tabavad olid meie rahva esindajate väikesed mõttelennud, mida nad ise laulupauside ajal esitasid. Loodan need leida hiljem laulupeo lehelt või mujalt meediast, et need enda jaoks välja kirjutada. Osalejate toitlustamise korraldus oli lausa vapustav. Kuigi ei saa ka varasemate aastate kohta midagi halba öelda, siis tänavu oli see lausa geniaalne. Väravast marsib sisse pidev kolonn, mitte väiksem kui rongkäik. Ja ei mingit sebimist ega trügimist ega järjekorda. Tervitused vahvale noormehele, keda isekeskis söökla reporteriks hüüdsime!!! Käsitöö toodete valik oli väga hea! Võib küll kindel olla, et müüma pääsemise kriteerium ei olnud raha vaid toode, mida pakuti. Kogu laulu- ja tantsupeole on tänavu väga head reklaami tehtud. Eelkõige on kiiiduväärt kõik need vahvad videod, mida internetis levitatakse ja mis väga kaunilt ja tabavalt meie rahva suursündmust ja traditsiooni muule maailmale edastavad/tutvustavad. 15. juunist 4. juulini 2014 osalesid TuleTulemise üritusel "Külast-külla, käest kätte" teiste hulgas ka minu koduvalla ühingud, seltsid, koorid, tantsurühmad ja orkester, sõidutades peotule peolinna teatesõiduna jalgratastel. Harku valla TuleTulemise pidustused toimusid Kumnas, Väänas ja Suurupis ning Suurupi üritus oli vallas toimuvate pidustuste tähtsündmus. Oli äärmiselt vahva näha kõiki neid kollektiive taas kord koos ja esinemas! Kõiki meie laulu- ja tantsulapsi, naisi, mehi, orkestrit! Pea kõik nad läbisid edukalt ka laulu- ja tantsupeole pääsemise tiheda kadalipu ning näeme - kuuleme neid taaskord esinemas suurel peol. Lapitekk Tuletekk on meeskondlik töö. Teki kavandi autor on Helle Kares, töö põhi on minu õmmeldud. Sellest saad rohkem lugeda minu blogi postitusest TuleTulemise seinavaip. Ürituse ametlik koduleht asub siin: http://tuletulemine.suurupi.ee
Suurupi Seltsi FB galeriid saab näha siin: Suurupi Selts Lisan siia ka mõned pildid. Pildite valik on üsna kaootiline, kuid jätsin ürituse kajastamise professionaalidele. Tegin lihtsalt mõned klõpsud esinejatest ja kaunist ümbrusest. Kui tuli saabus, nautisin meeleolu ja panin oma seebikarbi taskusse ära. :-) |
Tere tulemast!
Hoole ja armastusega valmistatud käsitöö püsib kauni mälestusena mitmeid põlvkondi, kaunistades meie kodusid ja jutustades lugusid minevikust. Welcome!
Handicraft works made with love and care remain as a memory for many generations, decorating our homes and telling stories. My works are presented in Portfolio and Blog. Items for sale are in Etsy and MailisEpood. Teemad
All
My Favorites
Blog Archives
September 2018
FlagCounter counting begin in Sept 2014
|