Minijänesed
Teil ei ole aega oma lemmikloomaga igal hommikul ja õhtul jalutamas käia. Pealegi armastate perega mitmepäevaseid külaskäike teha ning puudub heatahtlik naabrimemm, kelle hoole alla oma lemmik usaldada. Te soovite sõpra, kes ei kaoks mitmeks päevaks kapi taha ega eksiks torupüstikuid mööda alumisse korterisse. Sel juhul võib kääbusküülik teile päris sobivaks lemmikuks osutuda.
Iseloom ja hooldamine
Erinevalt koerast või kassist ei saa temaga nii lihtsalt kontakti. Kutsele, meelitusele ja õpetusele reageerib ta üsna ükskõikselt. Pikakõrvaline sõbrake tunneb aga suurt rõõmu, kui saab õhtuti pererahva keskel diivanil silgata, patjade või diivanikatete alla pugeda, selja tagant läbi trügida ja muidu ringi keksida. Pärast liigse energia mahamüttamist sätib ta end mõnusalt vaibale või diivani seljatoele televiisorit vaatama ning laseb usaldusväärsematel ennast silitada.
Küülikud nagu loomad ikka, on väga erineva iseloomuga. Joosu oli poest tuues kolme kuune ja üsna agressiivne. Ei lasknud end silitada ega puuri puhastada. Kui sirutada kätte tema poole, hakkas urisema ja hüppas nagu ründav kutsu. Isegi diivanil pikutades pidas hoolega ümbrust silmas. Selline valvsus ja tigedus möödus paari kuuga ning peagi hakkas ta kogu pere usaldama.
Kas puuri on vaja?
Lemmikloomapoodides on suur valik puure igas hinnas. Puuri valides peaks eelkõige mõtlema sellele, kui palju aega teie lemmik seal veedab. Kui olete päev läbi tööl ning sõidate vahel ka nädalavahetustel kodust ära, tuleks võimalusel valida pakutavatest suurim.
Meie muretsesime oma jänkule puuri, mida poodides müüakse tšintšiljade jaoks. Selline puur on piisavalt lai ja kõrge, mahutades kahte „lisakorrust”, kus jänku saab üles-alla hüpata või lõunauinaku ajal pikutada.
Puuri alumise osa võiks jagada mõtteliselt kaheks. Ühel pool on pesa heintega ning teisel pool karp saepuru või muu alusmaterjaliga. Väikesel küülikul võivad pooled aeg-ajalt segi minna, siis on soovitav heinu järjepidevalt vahetada ja panna natuke pissilõhnast rohtu saepuru karpi. Teie lemmik saab peagi aru, mida temalt oodatakse.
Poes võidakse teile soovitada madalat plastikkatusega puuri. Selline puur sobib küülikule, kes veedab seal väikese osa päevast. Pikk päev sellises kitsas ja madalas puuris võib loomakese kurvaks muuta, pealegi on suvel kuumaga seal väga umbne. Madalal puuril on siiski üks eelis – temperamentsemate hüpete sooritamisel ei lenda saepuru igasse ilmakaarde laiali nagu võrepuuris.
Mida küülik sööb?
Kasutades lemmikloomapoodides pakutavaid toidusegusid, saab loomake kõik eluks vajalikud toitained ja mineraalid kätte. Kui panete talle kord või paar nädalas väikese kapsapea või värsket juurvilja, heinu ja joogivett, koosneb igapäevaselt lisatav toidunorm vaid peotäiest seemnesegust.
Suveperioodil on jänkul hea meel värskest rohust, millest eelistatuimateks on võilillelehed, ristik, naat jmt. Kevadel värskele rohule üleminek peab toimuma vähehaaval, et jänku kõht korras püsiks. Hein ja joogivesi aitavad tasakaalustada seedimist.
Kui teie sõber mõne toiduga nõus ei ole, läheb vaja veidi kannatlikkust, et teda sellega harjutada. Küülik on konservatiivne loom, kes ei hakka sööma toitu, mida näeb esimest korda. Ta käib seda esialgu vaid nuusutamas. Kui olete porgandit juba seitse korda värske vastu vahetanud ja teinud järelduse, et jänesed ei söögi porgandit, leiab ta ühel hetkel, et see on üsna maitsev.
Pisikesed pikakõrvalised
Ning siis ühel päeval ei tule teie lemmik enam puurist välja. Järgmisena avastate, et heinad pesakastis on hakanud ennast liigutama. Ja jänku on hakanud meeletult sööma. Ning lõpuks näete väiksekesi… Nad on pisikesed ja roosad, vaevu pöidla suurused. Aga mitu neid on, seda te ei saagi teada, sest emme jälgib kiivalt, et keegi neile ei läheneks. Leppige siis sellega, sest kui otsustate küülikupere kodurahu häirida, võib emme oma pojad maha murda. Kui aga aktsepteerite tema saladust, näete peagi hoolitsevat emmet, kes käib kikivarvul ja nuusutab igat oma sammu. Ei või ju kunagi teada, kuhu väiksekesed on oma heintealuse uurimisretkega jõudnud.
Kolme nädala pärast on jänkulapsed juba rusikasuurused, ajavad üksteist ümber kapsapea taga ja harjutavad saepurukarpi hüppamist. Tasapisi harjub jänkuema oma lapsukeste agarusega ning tuleb nendega puurist välja, ise kiivalt valvates, et juntsud temast kaugele ei läheks. Mõned päevad veel ja teil on tuba täis vallatlevaid jänkulapsi, kes kõik tahavad kõrgele õhku hüpata, diivanit mööda edasi-tagasi tuisata, üksteisest üle karata, pereisal ajalehe käest ära tirida, patsikandjatel patsiotsasid näksata või hommikumantli varrukast sisse pugeda.
Õhtul väsinult ja pahurana töölt tulles ei pruugi teil teha muud kui istuda mõnusalt diivanile, avada puuriuks ja mõne hetke pärast naerate nagu laps. Ärge siis vaid unustage, et väikestele tuleb leida peagi oma pererahvas, kes neid ootab ja nad omaks võtab.