Fotod: Annika Aava

Kellel poleks kodus kogunenud ülearuseid teksaseid? Täna väike jutuke, kuidas pool kappi tühjemaks saada. Seekord, tõsi küll, kasutasin küll vaid pükste sääri. Kuid asi seegi, kui sellest nii lahe "mööblitükk" valmib. 

1 päev - eeltöö.
Sorteerisin oma teksakuhjast välja 3-4 paari eriti tumedaid ja 10-12 paari enam-vähem sarnast tooni heledamaid siniseid teksapükse. Pesin, kuivatasin.

Lõbusaim osa oli aga võrdkülgsete viis- ja kuusnurkade joonestamine. Kuusnurgaga ei olnudki väga hull. Abiks joonlaud ja natuke loogikat ning valmis ta sai. Kuid viisnurgaga oli lugu hullem. Sirklit pole meie kodus juba ammu, sellest saati kui lahkus viimane koolilaps. Malli pole ma samuti siinmail juba terve igaviku kohanud. No küll ma mõõtsin ja arvutasin - kui küljed said võrdseks, siis nurgad sarnanesid üksteisega nagu siga ja kägu. Kui silmaga tunduski lõpuks enam-vähem, siis kontrollmõõtmised voltimise teel näitasid, et asi on sümmeetrilisusest väga kaugel.

Võtsin appi isegi % arvutused, et võrrelda ekraanil oleva võrdkülgse viisnurga külgi ning leida tipu kõrgus oma joonisel. Aga mida ei ole, seda ei ole... Muide, külje pikkus pidi olema võrdne kuusnurga külje pikkusega.

Lahendus tuli alles järgmisel hommikul.
Teate seda hetke enne uinumist, kui alateadvus sulle vajalikud vastused hetkeks ette viskab... No vot, minu sisehääl ütles, et puuduv lüli on POTIKAAS!
Uus päev algas poti kaane ringiga viisnurga sisse. Nii lihtne see oligi. Määrasin ringi keskkoha, seejärel juba küljed, nurgad.

Juba kolmandat korda lappida ühte ja sama püksipõlve. Miski minus hakkas tõrkuma. Saan aru, et on töid, milles ei pea kena välja nägema. Aga ikkagi!
Aga siis.... siis tuli mulle meelde, et sõbranna tõi hiljuti paki tööriiete tootmisjääke. Tükike neoonkollast, oranži, sinist, rohelist, valget, musta... Otsus tuli enne kui kangad välja võtta jõudsin: õmblen värvilistest lappidest uued töötunked!

Lõigete konstrueerimisest ei tea ma muhvigi. Kogu elu olen Burda lõigete abil seanahka vedanud. Eriti palju sai nõuka ajal õmmeldud, eelkõige lastele. Igaks hooajaks jälle uued riided kleitidest ja dressidest jopede ja talvekombekateni.
Seega tean ma hästi, kui "lihtne" on leida just seda ühte ja ainust vajalikku lõiget, õiges suuruses pealekauba. Põhilõikeid ju tavaliselt ajakirjades ei ole. Ikka mingid multi-kulti nikerdus.... Seega üsna lootusetu ettevõtmine.
Lappasin katkised tunked põrandale sirgu, kangatükid nende alla ja kollase pliiatsiga jooned otse kangale. Mõõdulindiga natuke kontrollmõõte ja asi hakkas ilmet võtma. Kaotada polnud midagi. Kõige kallim materjal oli u 2m kandipaela, ainus mille eest olin raha maksnud. Ja tõmbelukk kah muidugi.

Peate lugu taaskasutusest ja eelistate naturaalseid materjale?
Tore, mina ka!
Täna näitan, kuidas saab vanadest voodilinadest õmmelda pehmed ja mõnusad puuvillased vaibad.
Nimelt sorteerisin oma voodipesu kappi ning viskasin sealt välja tohutu kuhja tarbetuks muutunud voodilinu ja tekikotte.
Kogus oli just nii suur, et kogu selle kuhja prügikonteinerisse viskamine tundus raiskamisena. Lapitekke kulunud linadest teha ei tahaks, selliste tekkide eluiga oleks tunduvalt lühem kui kvaliteetsest kangast õmmeldutel. Mõne mustri või tehnika puhul on muidugi vaja mustri alla teist kangast, sel juhul on sellised linad tänuväärseks materjaliks, seda enam, et suur osa neist oli lihtsalt valged. Seekord aga otsustasin õmmelda endale veel mõned vannitoa vaibad, šenill tehnikas.

Kõigepealt valisin välja valged ja sinakashallides toonides linad, sest need on minu vannitoa värvid. Plaanisin õmmelda kaks vaipa - suurema umbes 90x120cm ning väiksema 50x70cm. Panin kõrvale 2 topeltlaia tekikotti, 1 laia voodilina ja 1 suure ümmarguse laualina. Selleks tööks on hea kasutada just kõige enam kulunud, narmendavad või pesus kirjuks läinud linad. Just nagu minul üks sinine tekikott, mis peale esimest pesu oli nagu valgendajat näinud ja tobe lapiline. Selle töö jaoks aga just see õige kõige pealmiseks kihiks kasutada.
Käristasin linadest välja ristküliku kujulised kangatükid, veidi suuremad kui planeeritavad vaibad. Õmblused ja palistused käristasin ka kõik vahelt välja. Ühe vaiba jaoks ladusin ülestikku 8 kihti kangast.
Laualina keskelt lõikasin suure tüki suurema vaiba jaoks. Järgi jäänud servadest sain väiksemale vaibale ühe jätkatud kihi. Mitme kangatüki ühes kihis kasutamisel pane need lihtsalt kõrvuti, mingeid õmblusi ei ole vaja.

Kui kangad virna laotud, joonistasin sinna peale teppimiseks jooned ette. Kui see tundub tobe vaev ja hull geomeetria, siis võib ju õmmelda lihtsalt diagonaalsed jooned nagu näiteks minu esimestel vaipadel (vt esimest fotot), silma järgi või teppimise abivahendi abil, mis laiust näitab.
Mulle aga meeldib lisaks mustritele ka matemaatika ja geomeetria (statistika jmt samuti), kuid see pole tänane teema.
Ühesõnaga - jooned ette.... spiraalsed tepingud....
Tepingute vaheks joonistasin 2cm. Enam laiem ei tohiks olla, ainult 8 kihi puhul on see niigi juba laisa inimese mõõt.

Kasutasin veega lahustuvat vildikat (Water Erasable Pen), läbipaistvat joonlauda ja suurema vaiba juures oli abiks ka pikk, metallist joonlaud. Selle Water EP saab hiljem ära, kui kangas märjaks teha, näiteks pritsida vett peale.
Muide, tähelepanek - õmblustöödeks mõeldud mõõdulindi (see pehme) ja metallist joonlaua mõõdud erinevad omavahel - igas 60cm kohta on erinevus lausa 1cm! Kui kandlekotte välja lõikasin ja kasutasin mõõtmisel vaheldumisi mõlemat, siis pidin ennast segaseks vihastama! Mõõda ja mõõda, no ei klapi!

Kihid koos, jooned peal. Suuremal vaibal (vasakul) kinnitasin kihid enne teppimist haaknõeltega, väiksemal (paremal) mitte. Need roosad sõrmed pildi nurgas on minu teppimise jaoks ostetud kummikindad - tavalised aiatöö kindad. Nende abil on mugavam kangast edasi lükata, paljaste käte all ei taha kangad sõna kuulata, kui neid on mitu kihti.

Nonii, tepingud on tehtud. Vasakul pildil on alumisel poolel näha, kuidas keskelt minema hakkasin. Nurgad tegin silma järgi kumeraks.
Järgnevalt tasandasin servad äärmisest tepingust 1cm kauguselt, see jääks kandi alla. Kantisin 5cm laiuse diagonaalse kandiga. Esimene õmblus allapoole. Nurkades võiks veidi kanti pingutada, et teine õmblus korrektsem jääks. Seejärel pöörata kant ümber ääre, kandi serv sissepoole kahekorra ja teine õmblus.

Eelviimane ja kõige tüütum töö on vaibakihtide lahti lõikamine, operatsioon.... Urgitsed teravate kääridega 7 kihile augu sisse, nii et ainult alumine kangas jääb terveks. Ülejäänud 7 kihti lõikad kõikide tepingute vahelt lahti. Seekordsetel vaipadel siis spiraalselt. Kahe vaiba peale tuli seda napakat lõikamist kokku vist mingi 50m. Kui selline töö on elu esimene ja viimane, siis võib seda muidugi kääridega teha. Tõenäoliselt siis jääb see ka selle tehnika viimaseks katsetuseks.
Kui aga võimalik, siis soovitan kasutada spetsiaalset šenilli lõikurit. Pildil on näha. Ise ostsin selle Karnaluksist, kuid võib küsida käsitöö ja lapitehnika tarvikute poodidest.
Lõikuril on 4 erinevat vahet, mida vastavalt töö paksusele saab valida. Iga paari ringi järgi kiilus ta muidugi niite ja sodi täis, kuid kääridega oleks see töö ikka kordi vaevarikkam.
Viimaks - pesumasinasse! Kui kardad oma masina ära ummistada, siis võib pesuvõrgu sisse toppida.
Seekordne töö narmendas ikka hullumoodi. Olid sellised õhukesed puuvillased linad. Eelmine töö, mis on juba kümneid kordi pestud, on seni täitsa korralik, üldse ei narmenda. Ei teagi, kas tookord sattusid linased kangad?
Ja siin nüüd pildid kahest uuest vaibast peale pesu ja enne esimest vaiba peal kõndimist. :-)

Uus aasta ja uued ideed.
Naturaalsed materjalid on olnud ikka minu suureks eelistuseks. Tekkide mustri õmblemisel kasutan üldiselt puuvillaseid või vähese sünteetika seguseid kangaid (päevasärkide materjal). Aluskangaks on puuvillane bjass (tihe ja kvaliteetne voodipesu kangas) või flanell. Pisikeste hällitekkide puhul olen kasutanud ka froteekangast - vatiini ma sel juhul ei kasutanud. Need olid suvised tekikesed.
Lapitekkide vaheriide ehk täitematerjali puhul on minu jaoks natuke keeruline leida kompromissi mõistliku hinna ja materjali naturaalsuse suhtes.
Täisvillast vatiini näiteks ei ole ma seni kasutanud vaid 70% villase sisaldusega. Kui teki muster on õmmeldud heledatest kangastest, siis olen kasutanud õhukest (120g/m2) polüestervatiini, mida loetakse allergiavabaks materjaliks. Villane vatiin on tume ja see heleda mustri puhul ei sobi, paistab läbi.
Kui teki kihid korralikult läbi teppida, siis kannatavad kõik nimetatud vatiinid ja kangad masinpesu. Olen oma lastelastele õmmeldud tekkide näitel veendunud, et ka paljude aastate pideva kasutamise ja masinpesu puhul on lapitekid endiselt kenad ja korralikud.
Täna otsustasin teha proovi täisvillase ja ka 100% puuvillase täitematerjaliga.

Jõulupuhkuse ajal valmisid 5 uut lapiteki mustrit.
"Valmisid" tähendab seda, et ma arvasin, et puhkan. Kuid ma vist ei vaja puhkamiseks õmblustoast eemalolekut. :-)
Ühest õmblustööst saab puhata teise töö (mustri) õmblemisega. Või kavandamisega või kangakuhja sorteerimisega. :-)
Siin nad nüüd on, mõned uued beebitekkide mustrid, vaheriided, voodrid.

Ühele tekile (pildil kõige värvikirevam) tuleb täisvillane täide ning flanellist aluskangaks. Kolmele tekile panen vahele ühevärvilise froteekanga ning ühele polüestervatiini. Voodrid ehk aluskangad on mõnel flanell, mõnel puuvillane bjass.
Kuna frotee ja flanell tõmbavad esimese pesuga kokku rohkem 5%, pesen enne tekikihtide kokku õmblemist läbi nii frotee, flanelli ja puuvillase aluskanga kui ka täisvillase pleedi.

Esimesed kolm tekikest sain valmis. Vasakpoolne 100% villase täitega ning kaks heledamat 100% puuvillased tekikesed.

HEAD UUT AASTAT teile kõigile!
Jõuluaeg on möödas ning uus aasta tervitamas. Mul tuli mõte kinkida see tekike mõnele väikesele jõululapsele!
Kui teie tuttavate hulgas on detsembris-jaanuaris sündinud beebisid, siis kirjutage kommentaaridesse nende laste emmede nimed.
10.jaanuaril õhtul loosin 10 kõige enam nimetatud nimede hulgast pildil oleva teki saaja välja. Ühe kommenteerija puhul sama nime korduvalt kirjutada ei maksa, see ei lähe arvesse. Iseennast võib küll kirja panna. Loosis arvestan nii siinses kommentaarides kui ka facebooki lehel sama teate kommentaarides nimetatud nimesid.
Head loosiõnne!

Jõululapse lapitekk (100 x 120cm).
Jõululapsi sünnib vaid kord aastas. Õmblesin väga erilisele jõululapsele täiesti erilise tekikese - päkapikkudega, kuuseokste ja jõuluküünaldega. Toogu see tekike lapsele pikkadeks aastateks rohkelt rõõmu ja jõulurahu!
Kui see on Sinu laps või lapselaps või keegi lähedane ja armas, kellele soovid seda tekki kinkida, siis lisa kommentaaridesse tema nimi.

Materjalina kasutatud puuvillaseid, linaseid ja vähesel määral viskoosi seguga kangaid. Vaheriideks villane (70%) vatiin, aluskangaks pehme ja mõnus flanell. Tihedalt läbi tepitud.

Tekk on masinpestav, villase pesu programmiga, kerge tsentrifuug. Iga pesuga pehmemaks ja mõnusamaks.