
Sorteerisin oma teksakuhjast välja 3-4 paari eriti tumedaid ja 10-12 paari enam-vähem sarnast tooni heledamaid siniseid teksapükse. Pesin, kuivatasin.
Lõbusaim osa oli aga võrdkülgsete viis- ja kuusnurkade joonestamine. Kuusnurgaga ei olnudki väga hull. Abiks joonlaud ja natuke loogikat ning valmis ta sai. Kuid viisnurgaga oli lugu hullem. Sirklit pole meie kodus juba ammu, sellest saati kui lahkus viimane koolilaps. Malli pole ma samuti siinmail juba terve igaviku kohanud. No küll ma mõõtsin ja arvutasin - kui küljed said võrdseks, siis nurgad sarnanesid üksteisega nagu siga ja kägu. Kui silmaga tunduski lõpuks enam-vähem, siis kontrollmõõtmised voltimise teel näitasid, et asi on sümmeetrilisusest väga kaugel.
Võtsin appi isegi % arvutused, et võrrelda ekraanil oleva võrdkülgse viisnurga külgi ning leida tipu kõrgus oma joonisel. Aga mida ei ole, seda ei ole... Muide, külje pikkus pidi olema võrdne kuusnurga külje pikkusega.
Lahendus tuli alles järgmisel hommikul.
Teate seda hetke enne uinumist, kui alateadvus sulle vajalikud vastused hetkeks ette viskab... No vot, minu sisehääl ütles, et puuduv lüli on POTIKAAS!
Uus päev algas poti kaane ringiga viisnurga sisse. Nii lihtne see oligi. Määrasin ringi keskkoha, seejärel juba küljed, nurgad.