MEISTERDUSED
Dreamcatcher ehk unenäopüüdja.

Dreamcatcher ehk unenäopüüdja
Dreamcatcher ehk unenäopüüdja on indiaani rahvuslik amulett. Indiaani Ojibway (Chippewa) hõimus peeti unenägusid nii oluliseks, et lapsele anti nimi alles pärast seda, kui hõimu "nimepanija" sai unes nägemuse lapsele pandava nime kohta. "Nimepanija" kinkis lapsele nõiduse kudumi, mis nägi välja nagu ämblikuvõrk ning pidi kaitsma beebi unenägusid.
Ameerika etnograaf Frances Densmore kirjutab oma raamtus "Chippewa Toll" (1979, lk 113), et "Isegi imikud olid varustatud kaitsva võluga, kui nende aseme kohale riputati maagiline ämblikuvõrk, mis oli tehtud 3,5 tolli läbimõõduga pajuokstest ning värvitud punaseks. Kiudainena kasutati taimi või kõõluseid. Võrk pidi püüdma õhust kinni ükskõik millise negatiivse jõu ehk saagi ning kaitsma last luupainajate eest."
Legendi järgi jäävad halvad unenäod võrku kinni, kuni hommikused päikesekiired nad aurustavad. Head unenäod aga libisevad läbi võrgu, mööda sulgi magajani. Unenäopüüdjat nimetatakse ka unistuste püüdjaks, sest väidetavalt ta mitte ainult ei kaitse meid halbade unenägude ja luupainajate eest vaid aitab meil oma unesid ka paremini mõista ja meeles pidada.
Kui unenäopüüdja enam ei toimi, aseta ta hommikuste päikesekiirte kätte, see laeb temasse taas head energiat. Kui unenäod muutuvad liiga aktiivseks või tunned vajadust teha neist pausi, aseta unenäopüüdja horisontaalsele pinnale, see muudab ta passiivseks kuni oled valmis ta jälle üles riputama.
Unenäopüüdja valmistamine: paju või sarapuuoks painutatakse ringiks, otsad kinnitatakse tugeva nööri või traadiga. Seejärel kaetakse kogu ring lõnga või nööriga. Ringi keskele punutakse maagiline ämblikuvõrk, mis on üheksast kohast rõnga külge kinnitatud. Iidsel ajal kinnitati unenäopüüdja keskele sulg, mis tähendab hinge/õhku. Öökulli sulg talletab endasse tarkust (naiste sulg) ning kotka sulgedega talletatakse julgust (mehe sulg). Kuna tänapäeval on pühade lindude sulgede kasutamine USAs seadusega keelatud, kaunistatakse unenäopüüdjat pigem vääriskivide, pärlite või ka pihlaka marjade või muude looduslike kaunistustega. (Võrgu punumise joonise ja rohkelt ideid leiate otsingusõnaga "make dreamcacher").
Unenäopüüdja valmistamine ei ole sugugi raske. Näitasin ühel grilliõhtul oma külalistele meisterdamise nipid ette ning kõik said sellega imehästi hakkama. Tulemused olid väga vahvad.
Mina sain oma painajatest igatahes lahti. Päikeselisi unenägusid teilegi!
Üks mõnus tegemise õpetus on lehel Teenage Dreamer
Ameerika etnograaf Frances Densmore kirjutab oma raamtus "Chippewa Toll" (1979, lk 113), et "Isegi imikud olid varustatud kaitsva võluga, kui nende aseme kohale riputati maagiline ämblikuvõrk, mis oli tehtud 3,5 tolli läbimõõduga pajuokstest ning värvitud punaseks. Kiudainena kasutati taimi või kõõluseid. Võrk pidi püüdma õhust kinni ükskõik millise negatiivse jõu ehk saagi ning kaitsma last luupainajate eest."
Legendi järgi jäävad halvad unenäod võrku kinni, kuni hommikused päikesekiired nad aurustavad. Head unenäod aga libisevad läbi võrgu, mööda sulgi magajani. Unenäopüüdjat nimetatakse ka unistuste püüdjaks, sest väidetavalt ta mitte ainult ei kaitse meid halbade unenägude ja luupainajate eest vaid aitab meil oma unesid ka paremini mõista ja meeles pidada.
Kui unenäopüüdja enam ei toimi, aseta ta hommikuste päikesekiirte kätte, see laeb temasse taas head energiat. Kui unenäod muutuvad liiga aktiivseks või tunned vajadust teha neist pausi, aseta unenäopüüdja horisontaalsele pinnale, see muudab ta passiivseks kuni oled valmis ta jälle üles riputama.
Unenäopüüdja valmistamine: paju või sarapuuoks painutatakse ringiks, otsad kinnitatakse tugeva nööri või traadiga. Seejärel kaetakse kogu ring lõnga või nööriga. Ringi keskele punutakse maagiline ämblikuvõrk, mis on üheksast kohast rõnga külge kinnitatud. Iidsel ajal kinnitati unenäopüüdja keskele sulg, mis tähendab hinge/õhku. Öökulli sulg talletab endasse tarkust (naiste sulg) ning kotka sulgedega talletatakse julgust (mehe sulg). Kuna tänapäeval on pühade lindude sulgede kasutamine USAs seadusega keelatud, kaunistatakse unenäopüüdjat pigem vääriskivide, pärlite või ka pihlaka marjade või muude looduslike kaunistustega. (Võrgu punumise joonise ja rohkelt ideid leiate otsingusõnaga "make dreamcacher").
Unenäopüüdja valmistamine ei ole sugugi raske. Näitasin ühel grilliõhtul oma külalistele meisterdamise nipid ette ning kõik said sellega imehästi hakkama. Tulemused olid väga vahvad.
Mina sain oma painajatest igatahes lahti. Päikeselisi unenägusid teilegi!
Üks mõnus tegemise õpetus on lehel Teenage Dreamer
Keraamiliste plaatide komplekt Sügis.

Keraamiliste plaatide komplekt Sügis
Keraamiliste plaatide komplekt Sügis (10 x 10 cm) köögi seinale. Rullisin savi läbi linase kanga, selle peale paigutasin kuivatatud sügislehed vastavate kontuuride saamiseks. Taust jäi mõnusalt reljeefne, lehtede kontuurid joonistusid üsna selgelt välja. Tulemuse katsin värviliste glasuuridega. Taustavärv on valitud lähtuvalt köögiseina sinakashallist toonist.
Fimost köögiriistade käepidemed.

Fimost köögiriistade käepidemed
Tegin väikestest vanadest söögiriistadest oma noorimatele söögiriistade komplektid. Poisile musta-kollase kirju ning tüdrukule roosa-valgega.
Tüdrukul on nüüd lauda istudes esimene soov: "Ma tahan oma roosat lusikat!"
Poisi komplekti muster on tehtud kahekihilisest (mustast ja kollasest) fimost vorstikesest lõigatud kettakestest, st spiraalidest.
Tüdruku komlekti puhul tegin roosa ja valge fimo suvalise sigri-migri segu ning mätsisin õhukese kihina metalli peale. Kuumutasin ahjus vastavalt Fimo juhendile (30 min, 110 kraadi). Nõudemasinas pesemine pole katet rikkunud.
Tüdrukul on nüüd lauda istudes esimene soov: "Ma tahan oma roosat lusikat!"
Poisi komplekti muster on tehtud kahekihilisest (mustast ja kollasest) fimost vorstikesest lõigatud kettakestest, st spiraalidest.
Tüdruku komlekti puhul tegin roosa ja valge fimo suvalise sigri-migri segu ning mätsisin õhukese kihina metalli peale. Kuumutasin ahjus vastavalt Fimo juhendile (30 min, 110 kraadi). Nõudemasinas pesemine pole katet rikkunud.
Decoupage e. salvrätitehnika.
Viltimine. Seinavaip Lehesadu.

Seinavaip Lehesadu
Paigutasin vildist lehed linikule ja kinnitasin nõeltega. Viltisin
lehed liniku külge kinni. Viltimise alusena kasutasin poroloonist
madratsit.Vilditud seinavaip. Vanast villasest linikust täiesti uus pilt esiku seinale.
Tekkis idee vana villane linik kuidagi huvitavalt ära kasutada. Linik oli üsna vähe kasutatud, lihtsa mustri ja tagasihoidlike värvidega. Just sobiv taustaks millelegi värvikale ja meeleolukale.
Sügisesed vahtralehed tundusid kõige paremaks lahenduseks.
Töö käik:
1. Valmistasin märgviltimise tehnikas värvikireva vildi.
2. Lõikasin välja erinevates suurustes vahtralehed.
3. Nõelviltimise tehnikas tegin lehtedele peale värvilised leherootsud.
4. Paigutasin vildist lehed linikule ja kinnitasin nõeltega. Viltisin lehed liniku külge kinni. Viltimise alusena kasutasin poroloonist madratsit.
Tekkis idee vana villane linik kuidagi huvitavalt ära kasutada. Linik oli üsna vähe kasutatud, lihtsa mustri ja tagasihoidlike värvidega. Just sobiv taustaks millelegi värvikale ja meeleolukale.
Sügisesed vahtralehed tundusid kõige paremaks lahenduseks.
Töö käik:
1. Valmistasin märgviltimise tehnikas värvikireva vildi.
2. Lõikasin välja erinevates suurustes vahtralehed.
3. Nõelviltimise tehnikas tegin lehtedele peale värvilised leherootsud.
4. Paigutasin vildist lehed linikule ja kinnitasin nõeltega. Viltisin lehed liniku külge kinni. Viltimise alusena kasutasin poroloonist madratsit.