Nagu varem mainisin, on mul töid, mis lihtsalt seisavad riiulis ja ootavad pildistamist. Sest kui pole pilte, siis pole ka töid, mida müüa.
Veel hiljuti püüdsin oma seebikarbiga imet teha. Nüüd on uus ja korralik aparaat ja käime miniaga koos fotograafia koolitusel. Kursus on põnev ja tõsiselt hea. Esimesed teemad olid tehnilised, millest ime-ime, sain kõigest väga hästi aru. Kõik need avad ja särid ja ISOd, mis seni tundusid nagu tõeline kosmoseteadus, jõudsid mulle järsku plaksakaga kohale. Lihtsalt nätaki - ja sain aru...
Teemad on väga head ja koolitajad veel paremad, pealegi tegijad nimed fotomaailmast.

Nüüd käime minia ja lastega koos looduses kätt ja silma harjutamas. Väga lahe!
Kuna stuudiofoto tunnis saime häid nippe valguse sättimisest ning esimesed kogemused inimestega töötamisest, otsustasime võtta ette ühise fotosessiooniga lastest.
Juhendaja jutust jäi meelde, et lastega töötades on kõige mõistlikum neile mingid vahendid kätte anda ning lasta lastel ise tegutseda.
Annika kutsus sõbrannad lastega kohale, kolis potid, pannid ja laua oma värskelt värvitud elutuppa, minu poolt olid kolmes suuruses põlled ning läks lahti.

Esimene hoog läks niisama tagaajamisele :-) Uus värvirull oli põnevam kui potid-pannid!

Emili, kõige suurem, oli 6 aastane. Nii tubli ja asjalik modell, et sellist annab otsida. Kui olime paari sõnaga selgitanud, miks me tühjas toas tühjade pottidega ja uue põllega pilti teha tahame, oli temal asi juba selge. Mängul oli hoobilt sisu ja tegevus - keedeti suppi, mätsiti tainast ja küpsetati piparkooke. Mathias (3a) esialgu vaid vaatas ja imestas ning mõtles, kas ta ikka tahab selles imelikus asjas osaleda. :-)
Värvirullist ei tahtnud ka loobuda :-)
Ning taignarullil tuli kõigepealt uurida, kuidas see on tehtud. :-)

Lisan siia mõned vahvamad pildid laste toimetamistest. Nii tublid ja vahvad!
Põlled on kõigil suurus nr 2 (4-6a). Emilile (6a) oleks suurus 3 sobivam olnud, kuid talle meeldis just see, mis pildilt näha.

Natali (5a) tuli veidi hiljem. Teised ladusid juba piparkooke pannile ja üsna pea ka suhu :-)

Väga tore üritus oli. Lõpetasime ürituse omavalmistatud küpsistega ja lapsed said mängida ja möllata ilma ahistavate objektiivideta. Põlled sai igaüks endale kingituseks kaasa.
PS! Kes soovib põllesid osta, siis andke teada. Varsti piparkoogi hooaeg käes.

Põllede müügi info on üleval E-poe lehel, lisan sinna pildid veel erinevatest värvidest. Nimelt on tüdrukute põlled nii valge kui ka kollase klapiga. Poiste põlled aga valge ja tumesinise klapiga.

Põllesid on pakkuda kolmes suuruses:
1) vanusele 2 - 4a. Põlle pikkus 40cm.
2) vanusele 4 - 6a. Põlle pikkus 50cm.
3) vanusele 6 - 8a. Põlle pikkus 60cm.
Novembris on plaanis õmmelda jõulupõllesid ka täiskasvanutele.

Kui lapitöö on elustiil, siis PEAB leidma aega ka endale midagi õmmelda.
Ideid on rohkem, kui pähe mahub. Tegemisest pole üldse mõtet rääkida. 1001 tööd, ma mõtlen tellimust või müügiks õmblust, pooleli ja 7007 veel peas, kavandivihikus või isiklikus ideesahvris järge ootamas. Ning mis kõige hullem - kui mõni töö hakkab kohe-kohe valmis saama, siis see viimane jupp on kõige raskem! Tahaks juba järgmise ette võtta. Vahest suudan ennast sundida üks töö ennem lõpetada, teha pildid, laadida arvutisse, teha pildikorrektuur, kirjutada juurde tootekirjeldus ja müügilehtedele üles laadida. Tihtipeale aga jääbki sellest viimasest loetelust midagi tegemata ja asun juba uue töö kallale.
Nii need asjad kogunevad. Mõned valmis ja pildistamata, müüki panemata. Mõnel lihtsalt viimased 10 õmblust tegemata ja ootavad riiulis.
Mis siin siis veel endale õmblemisest rääkida.

Aga näe, hakkama sain! Kevadel võtsin ette kuhja villaseid kangareste ja otsustasin ühe pika, sooja ja mõnusa seeliku õmmelda. Mulle on hakanud nimelt pikad seelikud meeldima.
Võtsin oma lemmikult, 8 siilust koosnevalt seelikult lõike. Klapitasin kolme erineva villase kanga tükkidest siilud kokku. Sõbrannalt, kes on osav heegelnõela liigutaja, tellisin hunniku sobivates toonides lillekesi.
Vahepeal tuli aga päike välja ja kevadest sai suvi. Nii seelik kui lillekesed jäidki kappi külma ja karget ilma ootama. Nüüd aga uus sügis käes ja võtsin seeliku uuesti ette. Õmblesin lillekesed seelikule ja valmis ta oligi.

Fotod: Annika Aava :-)

Tekk on uuest peast veidi jäik, kuid läheb iga pesuga aina pehmemaks. Ma oma lapselaste tekkide pealt näen.
Villast vatiini saab kasutada tumeda mustriga tekkides, sest villane vatiin on tume ning väga heledatest kangastest paistab veidi läbi.
Teki suurus on 110x130cm.