Veebruar on (oli) pillikottide kuu. Ning märtsis jätkuva hooga sama töö.
Ei ole plaanis õpetusi jagada. Lihtsalt natuke pilte ja selgitusi.

Hea pillikoti tellija!
Palun vali siit endale meelepärane dekoratsioon oma pillikoti kaanele.
Ornamendid on pildil kandlekoti kaane jaoks lõigatud kanga peal - linase toonis kummeeritud jämedakoeline kangas, et taust oleks õige.
Oma valik märgi palun kommentaaridesse, et teised koheselt ka näeksid, milline on juba broneeritud.
Kui tõesti mitte ükski ei meeldi, siis anna teada mis värvides soovid ning kas ühevärvilistest kangastest või kirjutest. Püüan leida just soovitud toonid.

Täna valmis järjekordne kandlekott, seekord 80cm pikale pillile. Senistest kõige pikem.
Pehme, soe ja mõnus pesake kallile kandlele. Ornament on kordumatu, tellija poolt valitud paarikümne pakutava hulgast. Kaane peal ka helkurpaelad.

Minuga võttis ühendust kandleõpetaja Pille. Ta kirjutas, et minu õmmeldud kandlekottide õlarihma aasad ei ole kuigi hea koha peal. Nimelt on õlarihma metallist aasad koti tagaküljel, üleval servas. Lihtne ja loogiline, et üleval olevate kinnitustega püsib kott paremini õlal, kuid iga asja peale ise ei tule. Oma mudeli kavandamisel olid mulle eeskujuks just nimelt külgedel asuvate aasadega kotid.
Tänan vihje eest!

Õpetaja Pille nõuandest lähtudes õmblesin sellele kotile õlarihma aasad üles, kahele poole sanga. Tagaküljel olevad aasad jäid siiski pealekauba, sest olen terve virna kottide detaile juba valmis õmmelnud ja ei raatsi neid mingi hinna eest lihtsalt minema visata.
Nüüd on moodne kott, kus on 2 aasa, kuhu pillilapsed saavad riputada igasuguseid moodsaid tilulilusid, näiteks peotäie võtmehoidjaid, pärleid, helkureid ja kõikvõimalikke muid ripatseid, mis pidavat koolilaste seas hetkel IN olema :-)

Minu poolt kavandatud ja õmmeldud kandlekottide mudel nr 2 ja selle mudeli esimesed 10 kotti on valmis. Esimene, vatineeritud voodriga mudel ei olnud piisavalt hea lahendus pillikoti õmblemiseks. ega rahuldanud minu kriitilist meelt. Järgmise tellimuse saamisel võtsin ette uue ja veidi professionaalsema välimusega pillikoti mudeli loomise.

Mudeli kavandamine, proovitööd ja esimese tellimuse valmimine võtsid kokku aega ligi pool aastat. Kuid kaua tehtud kaunikene. Pusimist, harutamist ja ringi tegemist oli hullumoodi. Nii mõnigi kord oli tahtmine kogu asi nurka visata ja teha niisama mingid tavalised puuvillased kotikesed. Kuid tänu kannatlikule tellijale, kes kõik mu vabandused rahumeelselt vastu võttis ja kannatlikult aina ootas, andis jaksu jätkamiseks.
Kevadest sai suvi ja suvest sügis ning siin nad nüüd lõpuks on. Minu kallikesed :-)

Piltidel: Kotti jäigana hoidvast materjalist küljetükkide lõikamine.

Kandlekotid, mudel 2.
Pildil on 6 - 7 keelelisele kandlele, st pikkusele kuni 80 cm. Samasid materjale kasutades olen valmis õmblema kotte ka teistele väikepillidele.

Materjalid. Koti pealispinnaks on tugev ja veekindel kotikangas (polyester PVC), sees on tugevdusena jäik, mistra sarnane materjal.
Viimistluseks nöörkandid, seespool õmblused kanditud impregneerist kandiga. Koti kaas koosneb paksema kanga kihist lapitehnikas ornamendi ja helkurpaeltega ning alumise kangana kasutatud veekindlat kangast (polüester PVC).
Kaanel olevad ornamendid on kõik erinevad, kordumatud. Volditud puuvillasest rõõmsavärvilisest kangast.
Kotil on mugav kummist kattega sang, reguleeritava pikkusega õlarihm, rihma peal kummist õlak. Koti kinniseks on kahe kelguga tõmbelukk, seespool aga väike tõmbelukuga tasku pilli tarvikute jaoks.

Piltidel: Kast nöörkanti, kast sisekanti, karp sangasid ja taskuid. Pooleli olevad kotipõhjad ühes virnas ja kaaned teises virnas.

Natuke statistikat täna valminud kottidest (12 tk).
22 m2 erinevaid kangaid
4 m helkurpaela
17 m tõmbelukku
24 m kotipaela
43 m nööri nöörkandile
24 kummist valmisdetaili (sangad, rihma katted)
170 metallist ja plastikust detaili (öösid, pöörad, klambrid jne)
1900 m õmblusi

Arvutan üle materjali kulu, lisan mudeli valmimiseks planeeritavad töötunnid ning koostan pillikottidele hinnakirja. Hinnakirja lisan lehele "Tellimine ja hinnakiri".

Piltidel: Kes on kangem, kangas või mina ja masin? Ning valminud töö ehk töörõõm :-)

Kandlekoti mudel 3.
Järgnevalt on plaanis luua veel üks väikepilli koti mudel, midagi lihtsamat ja soodsat.
See oleks puuvillasest kangast, vattinist vaheriidega, puuvillase voodriga ja läbi tepitud. Esiküljel tekstiilist kaunistused. Pealiskangana võin kasutada ka kummeeritud nailonit või impregneeri. Kott on ristküliku kujuline, kinnis koti otsas, mitte küljel ning lihtsa sangaga.
Loodetavasti saan tutvustada teile uut mudelit juba septembri lõpus, oktoobri alguses.

Nimetatud mudelid 2, samuti valmiv mudel 3 on eeskujuks edaspidi ka teiste väikepillide kottide õmblemisel.
Minu poolt õmmeldud pillikottide eripäraks on käsitööna valminud ja kaunistatud kvaliteetsed ja eksklusiivsed kotid. Igas töös on tükike hinge ja rõõmsat meelt.

Seekord on tegemisel 10 väikekandle kotti ühele lasteaiale.
Igaks juhuks võtsin ette 12 koti õmblemise, et kaks jääks varuks, kui mõnega äpardus juhtub.
Mudeli konstrueerimine, dekoratsioonide kavandamine, materjalide valik ja muretsemine võttis hea mitu nädalat.
Koti kaane kangast ja polüestrist kihi detailid. Detailide materjali peale joonistamine, nende ükshaaval välja lõikamine ja kahe kihi kokku õmblemine võttis järgneva nädala. Kaane kaunistusteks tegin lapitehnikas värvilised ornamendid, kõik erinevates värvides. Esitükkide peale õmblesin ka helkurpaelad. Need helgivad väga vahvalt vastu juba tubases valguses.
Tagatükkide polüestrist ja jäigast materjalist detailide joonistamine, välja lõikamine, kahe kihi omavahel kinnitamine ning nende peale rihmade, klambri aasade ja klambrite õmblemine võttis järgmised nädalad.
Nöörkantide õmblemiseks tuli lõigata kõigepeale 3cm laiust kandikangast kokku 42 m. Seejärel õmblesin sellest 42m kangaribast ja sama pikast nöörist nöörkandi ning kandi omakorda kottide esi- ja tagatükkide servadesse.
Küljetükkide jäigale materjalile ja polüestrile joonistamine ja välja lõikamine. Küljetükkidekogupikkus on ligi 2m ning ühe koti küljetükk koosneb 4 detailist. Seejärel sai tõmbelukud külge õmmeldud ning igale lukule 2 kelku otsa topitud. Tõmbelukuga külje detailid järgnevalt tugevdava/jäiga materjali külge.
Kotipaela mõõtmine ja lõikamine õlarihmadeks, sangadeks, paela otste kinni sulatamine (hargnemise kaitseks), klambrite külge õmblemine. Kokku läks kotipaela 30m.
Taskute õmblemine, kinniseks tõmbelukud ning taskute koti sisekülje külge õmblemine.
Taga- ja küljetükkide kokku õmblemine.
Päris kõva näputöö, õmmelda kokku kaks jäiga materjaliga tugevdatud detaili, mis jäävad omavahel 90 kraadise nurga alla. Märkimisväärne võitus materjaliga. Näpunukad maas ja küünenahad narmendamas.
Vot ja siin see juhtuski.
Erinevalt eelmistest kandlekottidest, ei ole selle mudeli esi- ja tagatükk sümmeetrilised. Koti tagumine ots on sirge joonega, esiots ja kumer. Esi- ja tagatükk aga peaksid olema omavahel peegelpildis, et kotiks kokku õmmelda. Ning alles nüüd, esimese esitüki koti külge õmblemisel taipasin õudusega, et nii esi- kui ka tagatükid on seekord ühesuunalised. UUPS!
Nii palju siis täpsest mõõtmisest, hoolikast planeerimisest ja kvaliteetsest õmblusest.

Õnneks suhtus tellija asjasse rahulikult - suvel lasteaed puhkab ja saab ilma kandlekottideta hakkama.

Nüüd ei jäänud muud üle, kui valmistuda 12 koti asemel õmblema 24 kotti.
Ostsin juurde 12 koti jagu materjale - 10m2 pealiskangast, 10m2 tugevdusmaterjali, 42m kandinööri, 30m kotipaela, 4m helkurpaela, 96 klambrit/pööra/öösi, 14m tõmbelukku. Ja hakkasin otsast peale.

Sügiseks püüan valmis saada 24 kandlekotti, neist 20 on nüüdseks broneeritud.
Piltidelt on näha esimese 12 koti esitüki disain.
Koti mõõdud: pikkus 78cm, laius 18cm, sügavus 10cm. Kotid on õmmeldud Kristo Kööp meisterdatud väikekandle mõõtudes, lisan kandle pildi.

Selline tunne nagu oleks eksamiga toime tulnud. Kandlekotid on valmis. Ei tahtnud teha selliseid traditsioonilisi, kus kaks kihti kangast kokku õmmeldakse ja õmblused paelaga kanditakse.
Tahtsin midagi teistmoodi, huvitavat, originaalsemat lahendust. Sellepärast läks ka kavandamise, proovide, lõputute parandamiste ja harutamiste ning uuesti ja paremini tegemistega üsnagi palju aega. Ja nüüd on valmis. Pidulik tunne!

Kott on valmistatud kummeeritud nailonist. Vooder koosneb neljast kihist: tugevduskangas - expoflat - hoiab kotti vormis ja kaitseb pilli kergemate löökide eest; angooravillane kangas ja poolvillane vatiin annavad koti sisule pehmust ja hoiavad sooja; viimistluseks puuvillane vooder. Esitüki valmistamisel on kasutatud taaskasutusmaterjale - kudumeid, teksast, velvetit ning dekoreeritud tikandite, helkurpaelte, helmeste, nööbikestega... Nagu ülejäänud kott, on ka esitüki üheks kihiks, dekoratiivse kihi all, vetthülgav materjal.

Kotil on tõmbelukuga kinnis, tõmbelukuga välistasku rahakotile, võtmetele, märkmikule. Koti sees on teine väike tõmbelukuga taskuke kandle tarvikute jaoks. Kotil on must kotipaelast sang ja reguleeritav rihm.

Pesuprooviks lõikasin kõikidest kasutatud kangastest kindlas mõõdus ruudud ja tegin proovipesu masinas, 40C juures, villase pesu programmiga. Kõik kangad säilitasid oma vormi ja kuju. Vaid täisvillane kangas läks veidike kokku - 1mm iga 10cm kohta. Kuna nii villane kui ka vatiin on puuvillase kangakihiga omavahel läbi tepitud, ei mõjuta see koti kvaliteeti. Korduva pesemisega kaotab voodri villane osa ajapikku siiski oma kohevuse.

Kott on masinpestav kuni 40C, villase pesu programmiga. Mitte tsentrifuugida ega triikida!

Avaldan väikese saladuse - räägin sellest, mis töö mul praegu käsil on ja kuidas lugu alguse sai.
Nimelt lugu selline, et kui ma 2 aastat tagasi töötuks jäin ja otsustasin palgatööd enam mitte kunagi enam teha vaid iseendale tööandjaks hakata, soovitas kohalik muusikakool minul kui õmblustööga tegelejal hakata pillikotte õmblema.
Kanneldele, trummidele jne. Proovi mõttes laenasin mõneks ajaks nahamasina ja õmblesin paar termantiinist klaverikatet. Täitsa korralikud tulid välja - kinnitused krõpsude ja klambritega et sõnakuulmatud lapsed koridoris pilliga ei vallatleks, korralikud kandid, õmbluse alla tugevduspaelad jne. Lausa imestasin, et ilma esimese hooga nii hästi õnnestus. Ning mulle sellise paksu ja tugeva materjali õmblemine täitsa meeldis, täiesti omamoodi kogemus.
Seejärel sain tellimuse väikekandle kottidele...
Võtsin õmblustöö hooga ette. Õmblesin kottide pealistükid erinevast taaskasutust materjalidest - teksast, muusikakooli vanast vormikampsunist, velvetist, lisasin helkurid, litrid, rosetid jne. Kuid siis pidin kahjuks laenuks saadud nahamasina tagastama ning kottide õmblemine jäi ootama "paremaid aegu".

Samal ajal oli mul käsil äriplaani kirjutamine ning alustava ettevõtte toetuse taotlemine. Esialgu plaanisin muretseda teppimismasina. See on 3 m laia raamistikuga masin, kuhu kinnitatakse korraga suure teki kõik kihid (alusriie, vatiin, lapitehnikas õmmeldud pealisriie) ning tepitakse kogu pind tihedalt ja mustriliselt läbi. Eestis on minu andmetel hetkel selliseid masinaid kaks. Tööstuslikest masinatest ma muidugi ei räägi, ikka väiketootmise omadest.
No vot siis hakkasin kahtlema, kas see on ikka kõige parem valik. Mitu kuud kaalumist ja uurimist ning otsustasin oma ettevõtluse suunitluse osas ringi - nahamasin annab tegevuseks märksa laiemaid võimalusi. Ühtlasi oleks see uueks väljakutseks ja uus on minu jaoks alati põnev.

Kui oman majandusalast haridust, osalesin veel paarikuulisel ettevõtluse intensiivkursusel ning koostasin enda meelest jube vinge äriplaani. Esitasin äriplaani ja vastava taotluse jaanuaris 2013. Vastuse tähtaeg, mis oli 1,5 kuud venis lõpuks kolmele kuule. Ootamist ja muretsemist oli palju. Lõpuks siis saabus vastus - eitav. Oma pettumust ja pahameelt ma siin kirjeldama ei hakka. Vaidlustasin otsuse, ootasin tagasisidet lubatud 10 päeva asemel 40 päeva. Ikka eitav vastus.
Mis mul muud üle jäi - võtsin oma äriplaani uuesti ette ja kirjutasin veel 2x pikemaks. Ju siis komisjon ikka ei saanud aru kui tark ja tubli ma olen :-))) Aga seekord ma suutsin neid veenda ning juba poolteist kuud hiljem, seekord siis detsembris 2013 sain positiivse vastuse.

Nüüd võisin registreerida ettevõtte, tellida nahamasina ja mõned väikevahendid, mis taotluses kirjas. Nahamasina tellimisega läks eriti hästi. Senimaani orienteerusin kasutatud tööstusmasinatele, mille müüki saabumine oli õnne ja juhuse asi. Rääkimata hinnast, mida oli raske prognoosida. Lisaks nõudsid need masinad mitte ainult tööstusvoolu vaid ka kompressorit. Ja oh õnne - kui toetus käes, tulid müüki küll veidi nõrgema võimsusega, kuid ilma suruõhuta masinast, mis uuena maksid sama palju kui planeerisin kasutatud masina jaoks. Kuna ma mööblit remontima ega autotoole õmblema ei hakka, sobis see pakkumine mulle nagu rusikas silmaauku. :-)

Jõuludeks oli masina tellimus saadetud ning nüüd on see "imeloom" kohale jõudnud, kokku monteeritud, õlid sisse valatud ja prooviõmblused tehtud. Ma olen nii happy!!! Töö tempo on esialgu aeglane, kuid 15 koti tellimust ootab ja nende õmblemine saab olema huvitav ja vahva! Eks natuke keeruline ka, sest kogu sellise toote valmistamise tehnoloogia pean ise välja mõtlema, leidma head ja toimivad lahendused, efektsed tulemused. Põnev!