Meie rühma hobuste näitus Eile olin kutsutud Carolini lasteaeda peole. Mesimummi lasteaed korraldas vanavanemate päeva ja sinise puuhobuse aasta alguse tähistamise ürituse, kuhu kutsuti kõik vanaemad, vanaisad või vanavanaemad, vanavanaisad. Emmed ja issid seekord peole ei mahtunud :-)
Meie rühmas oli pidulisi enam kui 30.
Üritus algas rühmatoas, kus alustasime omavahelisest tutvumise ringist ning seejärel meisterdasime üheskoos suure-suure võileiva. Kes määris võid, pasteeti, kes ladus leivalõike ja salatilehti, kes kooris ja viilutas mune, kurki, juustu, tomatit, sinki, kala jne. Igaüks oli midagi kaasa võtnud, mistõttu võileivakatet oli päris suur kogus ning see kõik tuli kuidagi ära mahutada. Mõni laps tegi päris oma imelise ja isuäratava võileiva ja pani siis selle ühise suure võileiva keskele kaunistuseks. Igavesti lahe askeldamine oli, polnud mahti piltigi teha.
Kokku lepitud ajaks viisid kõik rühmad oma suured võileivad ehk siis võileivatordid lasteaia saali teistele imetlemiseks ja võiduvõileiva loosimiseks. Iga osaleja pani pabermündi sellele lauale, millel olev võileib talle kõige enam meeldis.
Meie rühma tehtud oli ikka tõeliselt suur, ju siis oli meil kõige rohkem osalejaid. Ning loomulikult nii suure, hoole ja armastusega valmistatud meisterduse puhul tundub ikka oma tehtu kõike parem, kaunim ja isuäratavam.
Saali aknalaudadel olid ka rühmade poolt komplekteeritud hobuste kollektsioon, meie rühma oma on näha ka pildil.
Saalist naasime koos oma suure võileivaga rühmatuppa. Lapsed esinesid, koos vanavanematega tantsiti ja lauldi. Ja söödi omavalmistatud võileiba. Seda jätkus kõigile nii palju kui keegi jaksas süüa ja jäi veel ülegi. Imehea oli!
Suured tänud toredatele kasvatajatele, lastele ja kõikidele osalejatele. Nii vahva ja armas üritus oli.
Lisan siia ka mõned pildid. Kuna keskendusin pigem üritusel osalemisele, siis pilte pole väga palju.
Carolini vanaema
Meie rühmas oli pidulisi enam kui 30.
Üritus algas rühmatoas, kus alustasime omavahelisest tutvumise ringist ning seejärel meisterdasime üheskoos suure-suure võileiva. Kes määris võid, pasteeti, kes ladus leivalõike ja salatilehti, kes kooris ja viilutas mune, kurki, juustu, tomatit, sinki, kala jne. Igaüks oli midagi kaasa võtnud, mistõttu võileivakatet oli päris suur kogus ning see kõik tuli kuidagi ära mahutada. Mõni laps tegi päris oma imelise ja isuäratava võileiva ja pani siis selle ühise suure võileiva keskele kaunistuseks. Igavesti lahe askeldamine oli, polnud mahti piltigi teha.
Kokku lepitud ajaks viisid kõik rühmad oma suured võileivad ehk siis võileivatordid lasteaia saali teistele imetlemiseks ja võiduvõileiva loosimiseks. Iga osaleja pani pabermündi sellele lauale, millel olev võileib talle kõige enam meeldis.
Meie rühma tehtud oli ikka tõeliselt suur, ju siis oli meil kõige rohkem osalejaid. Ning loomulikult nii suure, hoole ja armastusega valmistatud meisterduse puhul tundub ikka oma tehtu kõike parem, kaunim ja isuäratavam.
Saali aknalaudadel olid ka rühmade poolt komplekteeritud hobuste kollektsioon, meie rühma oma on näha ka pildil.
Saalist naasime koos oma suure võileivaga rühmatuppa. Lapsed esinesid, koos vanavanematega tantsiti ja lauldi. Ja söödi omavalmistatud võileiba. Seda jätkus kõigile nii palju kui keegi jaksas süüa ja jäi veel ülegi. Imehea oli!
Suured tänud toredatele kasvatajatele, lastele ja kõikidele osalejatele. Nii vahva ja armas üritus oli.
Lisan siia ka mõned pildid. Kuna keskendusin pigem üritusel osalemisele, siis pilte pole väga palju.
Carolini vanaema
RSS Feed
