Mingi äge säutsumine käib jälle. Miskit toimub teises toas.
Uued tibukesed koorumas!
* Tumepruuni muna tibud, keda olen kolme aasta jooksul brahma kana ja korduvalt maransi kukega ristanud ja muna värvi üha tumedamaks saanud. Maransi šokolaadi värvi munadega nad võistelda ei saa, kuid on siiski kaunid ja üsnagi ahvatlevat magusat värvi. Senistel lindudel on kõigil copper black sulestik, braamale omased sulisjalad ja kopsakas kere ning mõnel ka braamale omane haudeinstinkt. Viljastatud 100%
* Rohelise munejad linnukesed, mitme aasta jooksul lavendel araucana ja copper black maransi vahelduval ristamisel saavutatud tulemus. Tumeda oliivi värvile tuleb nüüd mõttes lisada juurde törts helesinist - selline peaks olema seekordne muna värv. Mullu juhtus ka anomaalia, kus üks nendest lindudest hakkas munema täiesti helesiniseid mune. Kuigi ristandid väidetavalt seda ei tee. Seega on tulevastes munade värvis oodata mõningaid üllatusi, kuid loodetavasti on tulemuseks senisest veelgi rohelisem muna. Viljastatud 100%
* Helesinise muna munejad linnukesed. Saadud Lohmann White kanade ja lavendel araucana kuke ristamisel. Tibud ise on kollased, üksikud hallid või mustad täpikesed seljal ja peas :-)
Võib arvata, et neist tulevad valge sulestikuga täpilised linnukesed. Otsa ees on neil araucanale omane tupsuke ja kujutan ette, millised vahvad valged tupsupead neist tulevad.
Kanadeks valisin Lohmann White, lootuses saada puhta helesinise muna tooni ning väga hea munevusega linnukesed. :-)
Viljastatud 100%
Uued tibukesed koorumas!
* Tumepruuni muna tibud, keda olen kolme aasta jooksul brahma kana ja korduvalt maransi kukega ristanud ja muna värvi üha tumedamaks saanud. Maransi šokolaadi värvi munadega nad võistelda ei saa, kuid on siiski kaunid ja üsnagi ahvatlevat magusat värvi. Senistel lindudel on kõigil copper black sulestik, braamale omased sulisjalad ja kopsakas kere ning mõnel ka braamale omane haudeinstinkt. Viljastatud 100%
* Rohelise munejad linnukesed, mitme aasta jooksul lavendel araucana ja copper black maransi vahelduval ristamisel saavutatud tulemus. Tumeda oliivi värvile tuleb nüüd mõttes lisada juurde törts helesinist - selline peaks olema seekordne muna värv. Mullu juhtus ka anomaalia, kus üks nendest lindudest hakkas munema täiesti helesiniseid mune. Kuigi ristandid väidetavalt seda ei tee. Seega on tulevastes munade värvis oodata mõningaid üllatusi, kuid loodetavasti on tulemuseks senisest veelgi rohelisem muna. Viljastatud 100%
* Helesinise muna munejad linnukesed. Saadud Lohmann White kanade ja lavendel araucana kuke ristamisel. Tibud ise on kollased, üksikud hallid või mustad täpikesed seljal ja peas :-)
Võib arvata, et neist tulevad valge sulestikuga täpilised linnukesed. Otsa ees on neil araucanale omane tupsuke ja kujutan ette, millised vahvad valged tupsupead neist tulevad.
Kanadeks valisin Lohmann White, lootuses saada puhta helesinise muna tooni ning väga hea munevusega linnukesed. :-)
Viljastatud 100%
Siin pildil on eelmised tibud. Tänastest tibudest veel pilte ei ole.
Miks just ristandid?
Olen aastaid üritanud saada CB maransi ja lavendel araucanade tõupuhtaid järglasi. Kauni muna värvi ja nende imekauni sulestiku pärast. Kuid kõik need aastad on läinud ikka midagi nihu. Enam ei mäletagi täpselt, kuid püüan meenutada juhtumisi, mis terve aastase tibust kana kasvatamise ja siis tõupuhaste haudemunade saamise on kihva keeranud...
* Ühel aastal lavendel araucana kukk otsustas lihtsalt ära surra. Heitis ühel ööl pikali ja oligi surnud... Karjas ei olnud mingit haigust ega midagi kahtlast... Kuna see toimus üsna pea peale kuke toomist ja kukk osutus väga närviliseks (kanad andsid talle natuke kolki), siis ehk oli see stress.
* Tõulindude kooruvus on järjepanu olnud vaid 5-20%, kui samal ajal sama kukega ristanditel 98-100%. Tibud, mis vähehaaval koos ristanditega koorusid, müüsin maha ja panustasin järgmisele haudekorrale, lootes saada vähemalt kümmekond tibukest korraga. Aga ei õnnestunud. Lõpuks pidin ikka ostma endale tõutibud.
* Kolmandal aastal ostsin uue inkubaatori ja see osutus praagiks. Ning need üksikud tõupuhtad tibud, mis õnnestus saada, viis rebane koos kanaemaga minema. Lammutas tibukuurilt katuse maha ning paar sulge ja üksik tibu jalake rõngaga oli kõik, mis pesakonnast järgi jäi.
* Mullu ostsin jälle 5 maransi tibu. Neist 3 olid kuked. Kanadest aga ei saanudki munejaid (vt allpool).
* Tänavu on taas uued ja korralikud ja igati triksis-traksis tõukuked olemas, kuid araucanad otsustasid jõuludest alates enam mitte muneda. Ja ei munegi. Söövad ilusti oma noosi kallist jõusööta ja elavad niisama oma mõnusat kanaelu. Jõulust saati mitte ühtegi muna.
* Maransitel aga on mingi kummaline magnet kannibalismi tekitamiseks. 8 kuud toida ja kasvata ja oota, et hakkaksid munele. Ning kui see lõpuks juhtub, siis juhtub ikka see, et keegi nad tagant surnuks nokib. Ja nii juba mitu aastat. Kedagi teist ei nokita, aga paar maransit, kes karjas on, nendega nii juhtub juba 3 - 4 aastat järjepanu ja ma ei saa sellest üle ega ümber.
Nüüd siis taaskord OSTSIN endale mõned maransi tibud ja mõned araucana tibud ja ise panen inkubaatorisse ainult ristandid. Sellepärast ka ütlen teile, et ärge kunagi kurtke tõutibude hinna üle. Te lihtsalt ei kujuta ette, kui palju nende haudemunade või koguni tibude saamiseks vaeva peab nägema. :-)
Toit tibudele on esimestel päevadel ainult keedumuna. Seejärel on GMO vaba tibusööta. Juurde annan kohupiima, rohelist salatit või kapsast, õuna, vahest ka putru munaga ja seesami seemnetega ning segan hulka astelpaju õli jmt.
Olen aastaid üritanud saada CB maransi ja lavendel araucanade tõupuhtaid järglasi. Kauni muna värvi ja nende imekauni sulestiku pärast. Kuid kõik need aastad on läinud ikka midagi nihu. Enam ei mäletagi täpselt, kuid püüan meenutada juhtumisi, mis terve aastase tibust kana kasvatamise ja siis tõupuhaste haudemunade saamise on kihva keeranud...
* Ühel aastal lavendel araucana kukk otsustas lihtsalt ära surra. Heitis ühel ööl pikali ja oligi surnud... Karjas ei olnud mingit haigust ega midagi kahtlast... Kuna see toimus üsna pea peale kuke toomist ja kukk osutus väga närviliseks (kanad andsid talle natuke kolki), siis ehk oli see stress.
* Tõulindude kooruvus on järjepanu olnud vaid 5-20%, kui samal ajal sama kukega ristanditel 98-100%. Tibud, mis vähehaaval koos ristanditega koorusid, müüsin maha ja panustasin järgmisele haudekorrale, lootes saada vähemalt kümmekond tibukest korraga. Aga ei õnnestunud. Lõpuks pidin ikka ostma endale tõutibud.
* Kolmandal aastal ostsin uue inkubaatori ja see osutus praagiks. Ning need üksikud tõupuhtad tibud, mis õnnestus saada, viis rebane koos kanaemaga minema. Lammutas tibukuurilt katuse maha ning paar sulge ja üksik tibu jalake rõngaga oli kõik, mis pesakonnast järgi jäi.
* Mullu ostsin jälle 5 maransi tibu. Neist 3 olid kuked. Kanadest aga ei saanudki munejaid (vt allpool).
* Tänavu on taas uued ja korralikud ja igati triksis-traksis tõukuked olemas, kuid araucanad otsustasid jõuludest alates enam mitte muneda. Ja ei munegi. Söövad ilusti oma noosi kallist jõusööta ja elavad niisama oma mõnusat kanaelu. Jõulust saati mitte ühtegi muna.
* Maransitel aga on mingi kummaline magnet kannibalismi tekitamiseks. 8 kuud toida ja kasvata ja oota, et hakkaksid munele. Ning kui see lõpuks juhtub, siis juhtub ikka see, et keegi nad tagant surnuks nokib. Ja nii juba mitu aastat. Kedagi teist ei nokita, aga paar maransit, kes karjas on, nendega nii juhtub juba 3 - 4 aastat järjepanu ja ma ei saa sellest üle ega ümber.
Nüüd siis taaskord OSTSIN endale mõned maransi tibud ja mõned araucana tibud ja ise panen inkubaatorisse ainult ristandid. Sellepärast ka ütlen teile, et ärge kunagi kurtke tõutibude hinna üle. Te lihtsalt ei kujuta ette, kui palju nende haudemunade või koguni tibude saamiseks vaeva peab nägema. :-)
Toit tibudele on esimestel päevadel ainult keedumuna. Seejärel on GMO vaba tibusööta. Juurde annan kohupiima, rohelist salatit või kapsast, õuna, vahest ka putru munaga ja seesami seemnetega ning segan hulka astelpaju õli jmt.
RSS Feed
