
Võimalik, et olen selle pärinud oma isalt, kelle argipäev juba ametialaselt koosnes numbritest. Puhkepäeval nautis ta numbreid enda ümber just samamoodi nii kartuleid koorides, mannavahtu kloppides kui puid riita ladudes.
Kujutate ette, et saabub paar tonni briketti (kogu talvevaru) ja kui isa oli selle kõik keldris virna ladunud, teadis ta öelda, mitu briketti oli. Küsisin alati igaks juhuks, et äkki tal läks vahepeal sassi või unustas lugeda.
Täna olen õmblemas traktoritega lapitekki oma noorimale lapselapsele päevatekiks, pikendatavale voodile (80x140cm).
Poiss on suur masinate ning just igasuguste traktorite, buldooserite, ekskavaatorite ja ka tuletõrjemasinate austaja. Tundub nagu tema sisemine väärikus ja turvatunne sõltub suures osas sellest, kas tal on hetkel mõni sellistest masinatest peos või tema ees raamatu pildil.
Sain sellise vahva traktoritega kanga ja lõikasin pildid välja. See, kuidas ma püüdsin ette ära arvutada, mitu masinat tekile mahub ja kui suured tulevad piltide ümber raamid ning kui laiad ribad ruutude vahele.... Tekk peab lõpuks saama õiges suuruses, sümmeetriline. Aga see matemaatika oli isegi minu jaoks liig mis liig. Ma jäin sellega tõsiselt jänni. Otsustasin, et teen seekord ilma lõplikke arvutusi.
Traktoritel on nüüd raamid ümber. Igaüks ise suurune, sest pildid olid algselt juba erineva suurusega.
Kahju, et ma oma arvutusi enne kanga tellimist ei teinud, pidin halli kangast 10m juurde tellima :-)
Kui kangas käes ja tööga edasi saab minna, kirjutan edasi!
Kahest õmblen 100% puuvillased lapitekid. Ühele kollane, teisele roheline raam, täiteks puuvillane frotee, puuvillane vooder ja rohkelt tepinguid. Suuruseks 100x130cm. Voodri ja täiteks kasutatava puuvillase kanga pesin eelnevalt läbi.
Neile lisasin raamide asemel ümberringi veel ühe rivi värvilisi ruudukesi. Vooder on samuti puuvillane kangas ja eelnevalt pestud. Täiteks aga mahuline polüestervatiin. Sel moel on väike tekike veidi jäigem ja lapsel on kergem päevatekki ise sirgu sättida.