Alustuseks lasin tal päeva-paar elu üle järgi mõelda. Ning kui oli näha, et ta kavatseb ennast viisakalt üleval pidada ja mulle kõhedust tekitava pilguga enam otsa ei põrnitsenud, õmblesin talle ka esimese kleidi.
Nii pisikesele nukule pole ma varem kleite õmmelnud, paras näpuväänamine oli. Aga huvitav ja loominguline töö sellegi poolest. Eriti kui teki õmblemine enne päeva lõppu ära väsitab.
Tema esimese kleidi õmblesin täna töös olnud lapiteki jääkidest. Kaunistuseks pitsid, kinniseks takjapael selja taga. Vöö on samuti takjapaelaga kinni.
Juustega nägin hullu vaeva. Vana kumm oli juuste sisse ära sulanud. Pesin oma šampooniga ja loputasin rohke balsamiga, et kamm läbi läheks. Mõned juuksed tuli hoopis välja lõigata koos nätsu taoliseks massiks muutunud kummi jääkidega. Nüüd on tal üle pea punutud pats.
Pean tunnistama, et nukuke tundub tõesti nüüd märksa kenam ja rõõmsam välja. Silmad on palju heledamad sinised. Esimestel päevadel tundusid nii mõnigi kord päris ronkmustad.
Kui ta aga mingeid jamasid korraldama hakkab, siis tuleb tal kahjuks küll "jaotuspunkti" tagasi minna. :-)
Veel üks pilt tänase teki taustal.