Kaheksas toolis on kokku ligi 50m kangast (sh sisemine kott), 32m sik-sak paela, 20m paela voodri kinnitamiseks, 8m tõmbelukku, teadmata hulk värvilist fliisi, impregneeri, 4000m õmblusniiti ning 1600 liitrit graanuleid.
Kujundid lisadega on veel tegemisel, kuid toolid tegi läbi paaritunnise fotosessiooni koos minu parimate reklaami poistega. Mathias oli uutest ja suurtest kott-toolidest nii vaimustuses, et ei nõustunud ilma toolideta õmblustoast ka mitme tunni möödumisel ära tulema. Lohistasime kahekesi toolid trepist alla endaga elutuppa kaasa.
Siis tahtsid Mathiase isa ja vanaisa kumbki neid toole ise ära osta. :-)
Siis oli ainult üks suur rõõm hüppamisest ja nägudega pallidest. Hiljem vaatasime koos kujundeid ja värve, ajasime juttu tujupallidega. Mathiasele meeldis kõige rohkem kurva näoga pall. Küll ta kallistas ja paitas seda ja rääkis kurva tuju palliga juttu. Teised pallid olid - väsinud/unine nägu, imestunud/hirmunud nägu ja kuri nägu. Need ei tekitanud temas seekord märkimisväärset huvi.
Minu enda idee pallide loomisel oli nende abil õpetada lapsele eristama erinevaid emotsioone, saama oma tunnetega sõbraks, nendega toime tulema ning tasapisi ka võitu saama enda jaoks soovimatutest emotsioonidest. Seda kindlasti teadliku täiskasvanud juhendamisel. Abiks vestlused, emotsioonide pallikesed ning suure ja positiivse rõõmsa päikese kaasabi.
Minu üllatuseks selgus, et see ergutas ka lapses tugevaid empaatilisi emotsioone.