Nii suurt lapitekki ma pole seni veel teinudki - 240x240cm. Tuba jäi ilmselgelt kitsaks. Peaks vist leidma võimalusel järgmisel korral diivani trossidega lakke tõmbamiseks, kui nii suur töö käsil. Diivanist õmblustoas loobuda ka ei raatsi. Või siis tuleb sein maha lammutada. Kah võimalus.
See-eest rõõmuga mu silmad näevad, kuidas tohutu vatiinirull, mis pool ateljeed enda alla matab, juba silmnähtavalt kahaneb. Ja haaknõelu jäi JÄLLE puudu. Ikka karbi haaval neid saab juurde ostetud, kuid nüüd jäi 200-st ka väheks. Kahel korral olen ka kõverad haaknõelad ära proovinud. Minu meelest erilist vahet ei ole. Kõveraid on veidi mõnusam sisse torgata ning nad on veidi peenema/teravama otsaga ka. Kuid see-eest kipuvad omal algatusel lahti minema. Vahest. Teised, st sirged, ei lähe kunagi ise lahti.
See tekk aga tuleb nüüd masina alla toppida ja korralikult läbi teppida. Kaunis teping annab tekile mõnusa reljeefse pinna. Ja mitte ainult. Korralikult mustrisse tepitud tekk jääb ka peale pesu kena mustriline, ei pea muretsema kortsude pärast või et vatiin omale teki sees teise koha leiab.
Aega ja vaeva kulub palju, kuid tulemus on seda väärt. Või nagu mulle on öeldud - teping teeb tekile näo pähe :-)
Nonii, kui paarsada haaknõela teki kihte kinni hoidmas, poen sellega masina taha ja õmblen pikuti tepingud. Nii saab teki kihid omavahel enam-vähem fikseeritud. Seejärel ääred kinni, lõikan liigse vatiini ja voodri servad ära. Nüüd vaja ligi 10m kanti välja lõigata, jupid kokku õmmelda ja kahekorra voltida, triikida.
Aga nüüd kõige põnevam - vabakäe teping.
Olen teinud seni ainult tekkide, eelkõige beebitekkide, bordedele vabakäe tepinguid - lillekesi, lehekesi, mummukesi jmt. Või ka ruutude sisse õiekesi jmt. Nii suurt tekki üleni läbi teppinud ma seni veel ei ole. Näis, kuidas õnnestub.
Lihtsalt ühest otsast hakkad õmblusega joonekesi joonistama ja muudkui "tulistad", kuni terve tekk on läbi viirutatud. Ma jätan selle enda teada, kaua see mul aega võttis. Võite arvata :-)
Esiotsa kartsin, et õlad jäävad krampi või keel väsib ära :-) No teate küll, kuidas keel kaasa töötab, kui väga püüdlikult midagi teed. Aga ei, kaelas tekkis selline tunne nagu keegi oleks pulga sisse torganud. Juba paari tunniga. Aga kokkuvõttes oli väga lahe, mulle kohe täitsa meeldis. Nii hull ei olnudki, kui esialgu kartsin. Et teen terve nädala seda tepingut. :-)
Mustriruudud jätsin teppimata. Need on nüüd vahvalt kohevad nagu väikesed padjakesed.
Valmis tekist rohkem pilte portfolio - lapitekid suurtele.