Minu väike kunstnik otsustas seekord juba lapiteki õmblemisega käe valgeks teha.
Esimesel päeval, kohe saabudes, oli ta nii õhinat täis, et plaanis lausa mitu lapitekki ette võtta. Üks suur endale ja teine oma päris pisikesele vennakesele.
Alustasime väikevenna tekist.
Esimeseks lõbusaks katsumuseks oli kangaste valimine. Loomulikult olin ma nõus juba õhtul kangariiulitel tuhnima ja esialgse valiku põrandale kuhjama.
Esimesel päeval, kohe saabudes, oli ta nii õhinat täis, et plaanis lausa mitu lapitekki ette võtta. Üks suur endale ja teine oma päris pisikesele vennakesele.
Alustasime väikevenna tekist.
Esimeseks lõbusaks katsumuseks oli kangaste valimine. Loomulikult olin ma nõus juba õhtul kangariiulitel tuhnima ja esialgse valiku põrandale kuhjama.
Näitasin talle oma kavandi kausta joonistatud lihtsamaid mustreid, rääkisin lapiteki õmblemise põhitõdedest ja arutasime võimalikke tema jaoks sobivaid lahendusi. Seda kõike just õhtul, sest tean omast käest, kui hästi just öösel tohututest ideede virrvarrist see õige kujunema hakkab.
Kangastest valis preili hommikul kohe kindlameelselt välja halli, valgete tähekestega kanga. Kõik teised ei tulnud kõne allagi. Pealekauba meeldib emmele ka hall kangas! Ta ostab endale halli värvi riideid. Kaunistuseks valis pisike preili loomakeste piltidega taaskasutuse kanga.
Kangastest valis preili hommikul kohe kindlameelselt välja halli, valgete tähekestega kanga. Kõik teised ei tulnud kõne allagi. Pealekauba meeldib emmele ka hall kangas! Ta ostab endale halli värvi riideid. Kaunistuseks valis pisike preili loomakeste piltidega taaskasutuse kanga.
Teiseks natuke vähem lõbusaks katsumuseks oli taaskasutuse kanga ettevalmistamine. Harutamine, harutamine ja harutamine, siis triikimine ja piltide ühesuurusteks ruutudeks lõikamine.
Enne seda oli aga see kõige põnevam - mustri valimine.
Ei mingit ruutudest tekki. Ei mingeid ribasid ega muid mustreid. Ei ole vaja rohkem pilte, kui üks kaelkirjak, üks ninasarvik ja üks lõvi! Mis krokodill! Mulle ei meeldi krokodillid! Küsisime teistelt poistelt (3a ja 5a) järgi, kas neile meeldiksid krokodilli pildid lapiteki peal... Olgu pealegi, üks krokodill las tuleb ka. Mõned pildid võib veel panna...
Uuesti kangakuhja kaevumine. Kust saaks sobivates värvides, sobivas suuruses, sobivate loomadega ja just selle teki jaoks need õiged pildid juurde? Ei pane kahte ühesugust pilti! See elevant sobib. See mõmmidega kangas ka. Kaks mõmmit panen, elevandi ka, ainult ühe. Pole vaja rohkem.
Ma tahan need pildid teki peale panna, ma ei taha "sellist" lapitekki. Ainult peale panna, näe nii!
Enne seda oli aga see kõige põnevam - mustri valimine.
Ei mingit ruutudest tekki. Ei mingeid ribasid ega muid mustreid. Ei ole vaja rohkem pilte, kui üks kaelkirjak, üks ninasarvik ja üks lõvi! Mis krokodill! Mulle ei meeldi krokodillid! Küsisime teistelt poistelt (3a ja 5a) järgi, kas neile meeldiksid krokodilli pildid lapiteki peal... Olgu pealegi, üks krokodill las tuleb ka. Mõned pildid võib veel panna...
Uuesti kangakuhja kaevumine. Kust saaks sobivates värvides, sobivas suuruses, sobivate loomadega ja just selle teki jaoks need õiged pildid juurde? Ei pane kahte ühesugust pilti! See elevant sobib. See mõmmidega kangas ka. Kaks mõmmit panen, elevandi ka, ainult ühe. Pole vaja rohkem.
Ma tahan need pildid teki peale panna, ma ei taha "sellist" lapitekki. Ainult peale panna, näe nii!
 |  |
Nii see tekk hakkaski ilmet võtma.
Iseendas avastasin äratundmise, kuivõrd ma harjumuspärastes raamides kinni olen, sest ma ei saanud tüki aega aru, mis plaanid väikesel preilil selle mustriga on. Üritasin ikka tema selgitusi kuidagi oma senistesse arusaamadesse lapitööst paigutada, kuni lõpuks taipasin, et tulemas on midagi hoopis teistsugust.
Triikisin ruutude õmblusvarud maha, lõikasin teki pealmise kanga soovitud mõõtu, triikisin.
Teki peal tuli teha veel nime aplikatsioon.
Selleks lõikasin puuvillasest kangast riba ja triikisin selle külge kahepoolse liimiriide, kahe küpsetuspaberi vahel. Siis lõikasin liimiriidega kangaribast välja tähed.
Iseendas avastasin äratundmise, kuivõrd ma harjumuspärastes raamides kinni olen, sest ma ei saanud tüki aega aru, mis plaanid väikesel preilil selle mustriga on. Üritasin ikka tema selgitusi kuidagi oma senistesse arusaamadesse lapitööst paigutada, kuni lõpuks taipasin, et tulemas on midagi hoopis teistsugust.
Triikisin ruutude õmblusvarud maha, lõikasin teki pealmise kanga soovitud mõõtu, triikisin.
Teki peal tuli teha veel nime aplikatsioon.
Selleks lõikasin puuvillasest kangast riba ja triikisin selle külge kahepoolse liimiriide, kahe küpsetuspaberi vahel. Siis lõikasin liimiriidega kangaribast välja tähed.
 |  |
Panime teki pealmise kanga maalriteibiga põranda külge kinni ning pildid ja nimetähed võis paika panna ja nööpnõeltega kinni.
Nimed õmblesin aplikatsioonide kinnitamise õmblusega ise teki peale kinni. Pildi õmblesime koos, mina vajutasin pedaali. Preili istus süles ja hoidis/suunas kangast. Iga kangaruudu jaoks oli just õiget värvi niiti vaja. Poolimine ja niidistamine läks lõpuks kah päris ludinal.
Nimed õmblesin aplikatsioonide kinnitamise õmblusega ise teki peale kinni. Pildi õmblesime koos, mina vajutasin pedaali. Preili istus süles ja hoidis/suunas kangast. Iga kangaruudu jaoks oli just õiget värvi niiti vaja. Poolimine ja niidistamine läks lõpuks kah päris ludinal.
Ongi pildid ja nimi pealmise kanga külge õmmeldud.
Nüüd vooder (enne pestud ja triigitud) põrandalee, nurkadest maalriteibiga kinni. Siis vaheriie selle peale.
Vaheriideks võtsime puuvillase frotee. Polüestervatiini loetakse küll allergiavabaks materjaliks, kuid olen siiski naturaalse kanga usku ning usun, et beebitekk peaks võimalusel olema naturaalsest materjalist. Froteekangas oli samuti eelnevalt läbi pestud, triigitud.
Kõige peale piltide ja nimega kangas ja kõik tihedasti haaknõeltega kinni. Üleliigse vaheriide võib ära lõigata.
Nüüd vooder (enne pestud ja triigitud) põrandalee, nurkadest maalriteibiga kinni. Siis vaheriie selle peale.
Vaheriideks võtsime puuvillase frotee. Polüestervatiini loetakse küll allergiavabaks materjaliks, kuid olen siiski naturaalse kanga usku ning usun, et beebitekk peaks võimalusel olema naturaalsest materjalist. Froteekangas oli samuti eelnevalt läbi pestud, triigitud.
Kõige peale piltide ja nimega kangas ja kõik tihedasti haaknõeltega kinni. Üleliigse vaheriide võib ära lõigata.
Tepingud tegime vaid ümber piltide ja ümber tähtede. See peaks kangakihid kenasti koos hoidma. Ei hakanud tihetepinguid seekord tegema, küll jõuab kätt harjutada.
Kandi jaoks valiti vastuvaidlemist mittesallival toonil punane. Näitasin talle veel, kuidas kanti pannakse, kuid võtsin selle kõige viimase ja suht keerulise töölõigu enda peale.
Nii uhke tekk, nii uskumatult tubli ja hakkamist täis väike õmbleja!
Nii kena, armas ja pehme väike tekike ja nii originaalne lähenemine lapitööle!
Järgmisel päeval tegime Carolini soovil tekile lisaks kaisuloomakese. Sellest juba järgmises postituses.
Kandi jaoks valiti vastuvaidlemist mittesallival toonil punane. Näitasin talle veel, kuidas kanti pannakse, kuid võtsin selle kõige viimase ja suht keerulise töölõigu enda peale.
Nii uhke tekk, nii uskumatult tubli ja hakkamist täis väike õmbleja!
Nii kena, armas ja pehme väike tekike ja nii originaalne lähenemine lapitööle!
Järgmisel päeval tegime Carolini soovil tekile lisaks kaisuloomakese. Sellest juba järgmises postituses.
RSS Feed
