
Nagu eespool mainisin ja piltidelt näha, oli isakukeks black copper marans. Kanaemadeks kuldbraama, lavendel araucana ja helesiniseid mune munev halli sulestikuga ristandkana.
Noored araucana järglased - kanad - on üleni mustad, pea peal suur must "pahmakas". Braama järglane - kana - on samuti must, kuid kaelal pronksid suled nagu maransi kanal. Ainult ta on suurema kerega kui maransid ja jalad üsna sulised nagu braamadel ikka. Halli kana järglane - kana - on tumehall. Kukkedel on aga nii braama kui ka araucana järglastel kaela- ja sadulasulgedes rohkelt pronksi, sabasuled on mustad roheka läikega ning juba märgatavalt pikemad kui kanadel. Halli kana kukkjärglased on igasugustes toonides hallikirjud nagu üks korralik talukarjane ikka. Neile pole maransi omadusi külge jäänud.
Kokku on 20 noorlinnust koosnevas karjas kukkede/kanade suhe täpselt pooleks, so 10 kana ja 10 kukke: braamalt 1 kana ja 3 kukke, araucanalt 6 kana ja 4 kukke, hallilt kanalt 1 kana ja 2 kukke ning ostetud sussex tibudest 2 kana ja 1 kukk.
Tõukanade pesakonnas, kus on maransid ja lavendel araucanad, on veidi nigelam seis. Nimelt on 10 linnust ainult 4 kanad, ülejäänud 6 aga kuked. Meenutagem, et ostsin 24 haudemuna ja lõpptulemusena sain vaid 4 kana. Kurb, kas pole...
Pildid noortest (3 kuud) kukkedest. Kuked on eespool võrkaeda:
Mida teha kukekarjaga?

Panen selle siia kirja sellepärast, et meie esimese supitegemise eel otsisime ise ka netist teiste kirjutisi, vaatasime youtubest videosid ja rääkisime teemast ämmaga. Endise linnalapsena pole kuigi lihtne valmis supikana asemel ise lihakehadega mässama hakata.
Seega siis - otsustasin vanemate noorlindude karjast võtta vähemaks 7 kukke ning jätta alles vaid 3 ilusamat isendit.
Kuidas alustada....
Enne kui hommikusöögi ette andsin ja linnud õue lahti lasksin, võtsin nimetatud 7 lindu teiste hulgast välja ja panin eraldi, ühte kuuti kinni. Kui soolestik tühi, on töö ikkagi puhtam ja pole nii ebameeldivat lõhna.
Üks võimalus lindu kätte saada on ka sööt välja valada ja siis küna äärest peoga ümber kaela ja sülle. Aga kui on mitu lindu, siis on peagi kõik ärevil ja järgmisi kätte enam ei saa. Kui on rohkem linde, võib nad kinni püüda ka hilisõhtul, kui ruum juba pime ja linnud õrrel reas. Võtad ükshaaval sülle ja viid eraldi. Pimedas nad vastu ei puikle. Omale võib taskulambi abiks võtta ja vaikse jutuga märku anda, et pererahvaga tegemist.
Kui kuked käes ja eraldi, panin teistele söögid/joogid ja alustasin ettevalmistustega.
VAHENDID:
* Terav kirves ja pakk. Pakuna kasutasin paksu lauajupi, kuhu lind üleni peale mahuks ning sellele 2 kõverat naela, kuhu kuke kael vahele sättida. Selleks panin piki pakku ühe puupulga. Lõin teine-teisel poole pulka umbes 5-7cm vahega kaks naela ja lõin need ümber pulga kõveraks. Hiljem kukk lauajupi peale külili ja pea sik-sakis naelte vahele. Hiljem tuleb ühe käega hoida tiibade pealt kinni, teisega saab must töö ära teha.
* Ämber, mille sisse, servad üle ämbri ääre, kilekott ja sinna põhja kalts. Kui pea maas, saab linnu sinna kummuli panna. Veri imbub kaltsu sisse. Hiljem saab sinna suled ka visata ja koti kinni siduda.
* Nõu rupskite jaoks.
* Nõu lihakehade jaoks. Ma panin valmis ka vana voodilina, sest porilased olid kohe kohal. Sain sellega nõu kinni katta, kuni teisi linde puhastasin. Kui on rohkem linde, siis kulub ära eraldi nõu (must tsemendi vann) veel sulgimata lindude jaoks.
* Korralik terav nuga, millega lõigata avaus sisikonna välja võtmiseks.
* Voolik ja tühi pang, et lihakehasid loputada ja jahutada.
* Kummikindad olid eriti sulgimisel head abimehed.
* Suur kile kuuri põrandale maha.
* Kuuma vee pang ja varuks kuuma vett juhuks kui on vaja vett vahetada või kuuma juurde lisada. Vesi peaks olema väidetavalt u 60 kraadi. Piisavalt kuum, et võtab suled lahti. Liiga kuumaga võtab naha maha. Ma valasin iga kahe linnu järgi veidi kuuma juurde. Samas lugesin soomlaste muljeid netist, et mõned kes nahka ei tarbi, panevadki keeva vee ja puhastavad lihakeha koos nahaga. Ei nopigi sulgi.
* Suur kile kuuri põrandale maha.
Kuidas edasi...
Tõin kuurist ükshaaval kuked, palusin neilt mõttes vabandust, silitasin ja rahustasin neid ning püüdsin olla nendega viimse hetkeni rahulik ja hea. Seejärel jalgadest kinni ja pea alaspidi rippuma, kuni jäävad paigale. Kõigi puhul see ei aita, kuid paku peal, kael naelte vahel, on nad nagu hüpnotiseeritud.
Järgnevalt tegin, mis kirvega teha tuleb. Linnud ämbris kummuli, hoidsin, kuni vaikus majas ja tõstsin nad järjest suurde vanni ritta.
Seejärel kuuma vette kuni suled lahti ja sulgima. Mul olid kummikindad käes ning kui suled on hästi lahti, saab pihutäite kaupa päris kiiresti selle töö tehtud.
Iga kahe linnu järel panin kuuma vett juurde, ma veel aeglane tegija ning vesi jahtus kiiresti.
Sulgimiseks on ka igasuguseid abivahendeid. Sõbranna rääkis, et sulgimismasin teeks ühe linnu paari minutiga täiesti puhtaks. Temal on vanast pesumasinast omavalmistatud sulgimismasin. Sulgimise abivahendeid tehakse näiteks ka akutrellist, mille otsa kinnitatakse spetsiaalne kummist nubludega otsik.
Kui suled maas, siis noaga tagant lõhik sisse ja peoga kogu sisikond korraga välja. Tavaliselt jäi mul söögitoru kaela jurest kinni. Surusingi käe sisse ja tõmbasin kogu kupatuse ülevalt alates korraga välja. Vahest õnnestus, vahest mitte. Siis juba voolikuga üle ja järjest lihakehade kaussi hunnikusse. Toas kraanikausis sai veel suleotsi nokitud tükk aega.
Seekord võttis kõik kokku kogu päeva, alustades hommikustest ettevalmistustest ning lõpetades õhtuse koristamise ja supikeetmisega.
Järgmine kord läheb kindlasti märksa kiiremini, sest juba õigete nõude valimine ning loogiline paigutamine võttis omajagu aega. Vahepeal lihtsalt istusin ja püüdsin välja mõelda, ega ma midagi väga olulist pole unustanud, mida pärast on hilja otsima hakata.
Kuid kõik läks kokkuvõttes üsna hästi: keegi lendu ei tõusnud ega jalga ei lasknud, kirvega näppu ei löönud ning isegi kuuri seinad, põrand ja lagi jäid täiesti puhtaks. Vahepeal lubasin endale ka mõned martini kokteilid lohutuseks.
Kaks lindu tegin kohe samal õhtul supiks - tõeliselt hea tuli välja (teised läksid sügavkülma).
Aga tunne oli küll selline, et ei taha enam tükil ajal ei kuke, kana ega ka mingit muud liha süüa. Teised sõid ja kiitsid ning hommikuks oli 7 L suppi otsas (sattusid mõned külalised ka õigel ajal kohale tulema).
Mis kõige toredam, kolm kaunimat kukke, kes alles jätsin, on tänaseks endale uue kodu leidnud. Ja minul on lisaks väikesele "valurahale" ka mitu suurt karpi tõeliselt hääd šokolaadi. Mõnus õmblustöö juures maiustada.