Pisikesed tibukesed said endale uue kuudi, üsna väikese. Tõstan selle iga päev või mitu korda päevas uue muru peale.
Pildil on tibud 3 nädalased, üks araucana tibuke istub kanaema seljas. Neile meeldib seal ringi ratsutada, vahest lausa mitmekesi.
Kui need tibukesed 1 kuuseks said, lasin nad suurte lindudega kokku, ööseks oli neil kuuri all eraldi aedik. Kanaemale oli see kõik teada ja tuttav koht. Vaatas aediku üle, käis ka suurte lindude aedikut uudistamas ja sealt teri nokkimas. Ka pisikesed vaatasid mõlemad aedikud koos emmega üle. Õhtul ma siiski ajasin suured linnud ja tibude pesakonna eraldi. Väikeste turvalisuse pärast ning söök on neil ka erinev. Paari päeva jooksul oli kõigil selge, et päeval võib igal pool ringi uudistada ja suured käisid tibude aedikus isegi munemas, kuid ööseks ikkagi eraldi. Kui mõni kana tibude aedikusse ära eksis, tõstsid väiksekesed kohe kõva kisa ja kanaema kupatas külalised minema.
Mõne aja möödudes tormavad juba mulle mööda aedikut järgi, sest minu saabumine tähendab tihtipeale ka midagi head noka vahele.
Huvitav on see, et eelmisel aastal käitus sama kanaema oma tibudega veel 5 kuud nagu nood oleks väikesed ja abitud - võttis neid tiiva alla magama ja kutsus sööma. Selle pesakonnaga aga hakkas tibusid endast eemale peletama juba 5. nädalal.
Kui tibud olid 6-7 nädalased, kolis kanaema ööseks suurte kanade aedikusse, tibud aga ajas sealt minema ning neil ei jäänud muud üle kui valju protesti saatel tagasi tibude aedikusse omaette magama minna.
Õue peal teised suured kanad küll kiusavad neid vahest - ajavad taga ega lase esmajärjekorras sööma, kuid haiget teinud siiski ei ole. Tibud pääsevad päeva ajal ka vabalt kuuri alla oma aedikusse ja küna äärde sööma-jooma ning meeleolu on üsna rahulik. Üks kana läks vahepeal väikestega väga ülbeks, pistsin ta terveks päevaks puuri kinni. Kui järgmisel päeval teistega kokku lasin, oli märksa viisakam.
Riiukatele lindudele, sh noortele kukkedele aitab ka see, kui surud ta peoga vastu maad ja hoiad niimoodi mõni aeg kinni. Kui teistega ülbitsema hakkab, siis teen jälle uuesti nii. Sel moel aktsepteerivad nad perenaist karja juhina ega püüa nii väga enam ise sellele kohale trügida. Sest teiste kiusamine ongi ju puhas võimuvõitlus.