Tänaseks on ligi 40 töötundi selja taha jäänud, kuid lapivaiba valmimiseni on veel tükk maad. Tegin päris mitmeid proovilappe, et otsustada mustrisse tulevate seelikute, käiste, pitside ning nende jaoks lõigatavate detailide suurused.
Muudkui joonistasin erinevas suuruses ringe, mõõtsin, lõikasin, sobitasin, õmblesin ja jälle otsast peale. Proovisin õmmelda seelikuid küll ruutude keskele, peale ja vahele. Proovilapp, millega rahule jäin, on lõpuks olemas ja pildil näha.
Lõikasin kõikidest 52-st triibukangast välja seelikute jaoks ribad ja porte jaoks teised, veidi kitsamad ribad. Lapivaiba portele lisan igast olemasolevast triibukangast ühe.
Seelikuid igast variandist nii väikese, so 100x100cm pinna peale kahjuks ei mahu. Sellepärast teen sama kavandi järgi mitu lapivaipa. Üks projekti jaoks, teine (teised) müügiks. Või endale koju seinale. Olen nendest kangastest nii vaimustuses, et tahaks aina midagi veel ja veel lahedat nendest õmmelda.
Ning kui mõni seelik veel üle jääb, siis teeks natuke pisikesi suveniirikesi. Jõulukingituste õmblemisega juba ammu aeg alustada.
Kes eelmist postitust pole lugenud, siis tegemist on projektiga Lapivaip 100, kus 100 õmblejat üle Eesti on endid ühendanud ning tegutsemas selle nimel, et kinkida Eestile tema 100. sünnipäevaks 100 lapivaipa mõõtudes 100x100cm, mis ühendatuna oleks üks suur 100m pikk lapivaip.
Projekti tutvustav video ja kirjeldus ning võimalus projekti raames valmiva 100 lapivaiba fotoalbumi trükkimisele hoogu anda on portaalis HOOANDJA.