Mul tekkis vallatu mõte teha hallist tekist midagi rõõmsamat, et katta üksikud kulunud kohad.
Lilled teppisin teki peale oma lapimasinaga ja enne viimase lille peale teppimist ütles masin üles. Ära vildistunud tihke polster oli tema jaoks liig mis liig. Puhastasin ja õlitasin ja vahetasin nõelu ja niite, aga masin jäi endale kindlaks. Nii paksu materjali tema enam ei õmble ja kõik. Lihtsalt ei ühendanud pisteid ära.
Viimase lille teppisingi lõpuks käsitsi peale. Kant on kahekordne õhem present ja selle õmblesin peale nahamasina ja spets tugeva niidiga.
Loodan et tüdrukule ja muidugi ka hobusele meeldib.