Kuna ma otsustasin osta seekord erineva ja erinevused andsin tinda kohe esimestel minutitel, siis otsustasin oma mõtteid teiega jagada.
Poes oli minu esimese valiku aluseks hind. Kuna eelmine triikraud maksis vaid 19€ ja pidas vaatamata igapäevasele rohkele kasutamisele vastu 1 aasta, siis mõtlesin seekord proovida midagi toekamat. Huvitav, kas kallim hind ka õigustab ennast?
Teiseks valikuks sai triikraua kaal. Huvitav küll, kuid kõik kallimad riistad olid nii rasked, et ainuüksi riiulilt üles tõstmine andis teadmise, et sellist pommi ma oma käe otsas küll iga päev kõlgutama ei hakka. Seega langesid kõik kallima hinnaklassi (100+€) riistapuud minu valikust robinal välja.
Ehk on voodi- ja laualinade triikimisel tõesti raske raud mugavam - libista mööda pinda, ei pea suruma. Kuid minul on triikimiseks pisikesed ruudukesed, rombikesed ja kangaribad, kuni mitusada pisidetaili päevas. Raske rauaga töötamine oleks liig minu niigi ülekoormatud randmeliigestele.
Kolmandaks vaatasin triikraua talla materjali. Kunagi oli mul roostevaba tallaga raud. See oli nii pretensioonikas, et vaatamata minu hoolsusele ja triikimise proovidele sulas ikka mingid kangas raua külge kinni või tõmbus lihtsalt kokku ja krässu. Lapitehnikas koosneb aga üks mustri plokk tihtipeale kolmest, neljast või enamast erinevast kangast. Kes neid kõiki testida jaksab, kui oled muretsenud puuvillased kangad mõningase polüestri seguga. Ja siis triikraud ütleb, et ühel on polüestrit hulgast veidi suurem % kui teisel. :-)
Tallad on minu teada kolmest materjalist - roostevabad, kroomitud ja teflon.
Kuna minu eelmine triikraud oli teflon ning jäin sellega väga-väga rahule, otsisin ka seekord teflon tallaga rauda. Kahjuks oli nende valik väga väike. Enamus raudasid olid kroomitud tallaga.
Alustasin otsast peale tehes valiku selle järgi, mida välja jätta ja mis alles jääb.
Kõigepealt jäid välja kõige kallimad, ehk kõige raskemad. Teisena jätsin kõrvale eriti odavad, mis tõenäoliselt üle aasta minu käes vastu ei pea. Välja jäid ka karjuvalt roosad ja lillad ning roostevaba tallaga rauad.
Alles jäi viis või kuus rauda. Nüüd valisin välja kauni ja stiilse disainiga raua, Electrolux (EDB5110PB). Kena välimusega, sobiva raskusega, kroomitud tallaga, olemas auru ja piserdamise nupud, auru regulaator, kummikattega sang.
* kena ja mugav, just paraja raskusega
* vee sisse kallamise ava on mõnusalt suur (eelmisel oli märksa kitsam ja alatihti läks vee lisamisel osa laua peale)
* kui juhtme stepslisse pistsin, ei lülitunud sisse ükski lamp e valgustus. Kui kõik kettad ja nupud olid ära keeratud ja proovitud, lülitus lamp sisse. Tõenäoliselt oli kuumuse reguleerimise ketas 0 peal, ehk safety.
* ei meeldi, et voolu tuli ja automaatse väljalülituse tuled on ühes kohas. Eelmisel raual olid erinevas kohas ja oli selgelt nähtavad. Nüüd on 2 väikest tulukest pisikese tumeda klaasi all peidus.
* ei meeldi, et auru reguleerimise nupul on ainult 3 taset - null, väike aur ja suur aru. Kuid väike aur on kogus, mis tuleb üsnagi suure pahinaga ja väiksemaks reguleerida ei anna. Odaval raual oli ketas, millega sai reguleerida auru päris väikeseks või mega suureks.
* meeldib, et raua püsti asendisse tõstmisel aurutamine koheselt seiskub
* piserduse nupp ja sundauru nupud on vastupidi kui olen harjunud. Sundauru vajutamisel pritsisin alatihti seinu ja valmistoodete riiulit :-), aga küll ma harjun
* nagu ka eelmisel raual, hakkab triikraud iga 30 sekundi järgi kõrvulukustavalt piiksuma. Põhimõtteliselt on see hoiatus automaatse väljalülitamise kohta, kui raud on 30 sek paigal olnud. Kuid teatud triikimise etapis vastav andur ei saa aru, et tegelikult ma triigin edasi. See on üsnagi väsitav ja tüütu, sest ma ikka tõsiselt ehmatan iga kord. No ei harju ära.
Häid valikuid teilegi töövahendite valimisel!