Allikad:
Practical Poultry 2009 juulinumbris ilmunud artikkel „Araucana Buying Guide“
Briti Araucanaklubi kodulehel olevad artiklid
Maalehes ilmunud artiklid
Lutsu talu koduleht
EstFarmi koduleht
Eeesti Põllu- ja Maamajanduse Nõuandeteenistus
Värvusgeneetika
Practical Poultry 2009 juulinumbris ilmunud artikkel „Araucana Buying Guide“
Briti Araucanaklubi kodulehel olevad artiklid
Maalehes ilmunud artiklid
Lutsu talu koduleht
EstFarmi koduleht
Eeesti Põllu- ja Maamajanduse Nõuandeteenistus
Värvusgeneetika
Kodukana eellaseks peetakse puna-džunglikana ehk bankiva kana (Gallus gallus), kes kodustati Uus-Guineas või Hiinas rohkem kui 5000 aasta eest.
Kanade munemisperiood kestab umbes 300 päeva.
Sulgimisperiood 2 kuud, sel ajal nad ei mune.
Kanatõud jaotatakse muna, liha-muna, liha, võitlus- ja dekoratiiv- ehk ilukanadeks. Peaaegu kõigist tõugudest on aretatud ka kääbuskanad, umbes 1/3…2/5 suuruses nominaaltõust. Kanatõugude jaotamise aluseks võib olla ka nende jaotamine aretusregioonide kaupa (näit. P.-Ameerika kanatõud, Kagu-Aasia kanatõud jt). Majandusliku väärtusega kanatõuge on üle 100, kusjuures ühel tõul võib esineda kuni 16 erinevat sulestiku värvust (sulestikumutanti-teisendit).
Kana sulestikuvärvus moodustub neljast põhivärvusest: mustast, valgest, pruunist ja kuldsest. Nende värvuste kõikvõimalikud kombinatsioonid annavadki kanade tõuti varieeruva sulestikuvärvuse (kümned erinevad värvused). Erinevalt imetajatest võivad kana sulestiku värvust mõjutada ka taimse päritoluga karotinoidid, mis akumuleeruvad sulgedes ja nahas, organismi aga satuvad taimse söödaga. Need pigmendid võivad anda mustadele sulgedele roheka või pruunika varjundi ning muuta naha, noka ja jalgade värvuse valgeks, kollaseks, sinakaks või rohekaks.
Munakanadel on eelistatavam noka ja jalgade kollane värvus, sest see võimaldab massvalikul hinnata kana munevust; mida valgemad on kana nokk ja jalad, seda intensiivsemalt ta muneb, sest karotinoidide eraldamine munarebu kaudu on sel juhul suurem. Halvema munevusega (ww) kanal on aga jalad ja nokk helekollased. Selektsiooniga on täiskasvanud kana sulestikuvärvus kujundatud tõutunnuseks. Paljude kanatõugude sulestikuvärvus sõltub soost, kusjuures kukkedel on see kirevam.
Kanade munemisperiood kestab umbes 300 päeva.
Sulgimisperiood 2 kuud, sel ajal nad ei mune.
Kanatõud jaotatakse muna, liha-muna, liha, võitlus- ja dekoratiiv- ehk ilukanadeks. Peaaegu kõigist tõugudest on aretatud ka kääbuskanad, umbes 1/3…2/5 suuruses nominaaltõust. Kanatõugude jaotamise aluseks võib olla ka nende jaotamine aretusregioonide kaupa (näit. P.-Ameerika kanatõud, Kagu-Aasia kanatõud jt). Majandusliku väärtusega kanatõuge on üle 100, kusjuures ühel tõul võib esineda kuni 16 erinevat sulestiku värvust (sulestikumutanti-teisendit).
Kana sulestikuvärvus moodustub neljast põhivärvusest: mustast, valgest, pruunist ja kuldsest. Nende värvuste kõikvõimalikud kombinatsioonid annavadki kanade tõuti varieeruva sulestikuvärvuse (kümned erinevad värvused). Erinevalt imetajatest võivad kana sulestiku värvust mõjutada ka taimse päritoluga karotinoidid, mis akumuleeruvad sulgedes ja nahas, organismi aga satuvad taimse söödaga. Need pigmendid võivad anda mustadele sulgedele roheka või pruunika varjundi ning muuta naha, noka ja jalgade värvuse valgeks, kollaseks, sinakaks või rohekaks.
Munakanadel on eelistatavam noka ja jalgade kollane värvus, sest see võimaldab massvalikul hinnata kana munevust; mida valgemad on kana nokk ja jalad, seda intensiivsemalt ta muneb, sest karotinoidide eraldamine munarebu kaudu on sel juhul suurem. Halvema munevusega (ww) kanal on aga jalad ja nokk helekollased. Selektsiooniga on täiskasvanud kana sulestikuvärvus kujundatud tõutunnuseks. Paljude kanatõugude sulestikuvärvus sõltub soost, kusjuures kukkedel on see kirevam.
Australorp
Lindude suurus:
Kuked 3,2-4 kg
Kanad 2,7-3 kg
Munatoodang: 180-220 muna aastas, keskmise massiga 58-60 g. Australorpide käes on maailma rekord munade tootmises (364 muna aastas).
Muna värv: hele - kuni tumepruunid.
Sulestiku värvused: black (standard), samuti blue & white.
Kirjeldus:
Australorbid on tiheda, siidja läikivmusta roheka metalse helgiga sulestikuga. Rind on neil lai ja tugev, kere massiivne, pea väheldane ja väikese lehtharjaga. Jalad ja nokk on tumehallid.
Nad on Orpingtonist väiksemad, kuid neil on palju liha oma kasvu kohta. Rahulikud ja sõbralikud linnud. Vastupidavad külmale. Munemist alustavad 5 kuuselt. Haudeinstinkt vähe arenenud.
Tõu ajalugu:
Australorbi kanatõug on aretatud Austraalias lihakanadest, mustast orpingtoni kanatõust valiku teel. Hea aklimatiseerumisvõime tõttu levisid nad kiiresti. Austraalias ja ka teistes maades kasutati australorpe siiski rohkem suuretoodanguliste munatoodangu suunaga krosside saamiseks, enamasti koos valgete leghornidega. Eestisse toodi australorbid USA-st 1946 a.
Kuked 3,2-4 kg
Kanad 2,7-3 kg
Munatoodang: 180-220 muna aastas, keskmise massiga 58-60 g. Australorpide käes on maailma rekord munade tootmises (364 muna aastas).
Muna värv: hele - kuni tumepruunid.
Sulestiku värvused: black (standard), samuti blue & white.
Kirjeldus:
Australorbid on tiheda, siidja läikivmusta roheka metalse helgiga sulestikuga. Rind on neil lai ja tugev, kere massiivne, pea väheldane ja väikese lehtharjaga. Jalad ja nokk on tumehallid.
Nad on Orpingtonist väiksemad, kuid neil on palju liha oma kasvu kohta. Rahulikud ja sõbralikud linnud. Vastupidavad külmale. Munemist alustavad 5 kuuselt. Haudeinstinkt vähe arenenud.
Tõu ajalugu:
Australorbi kanatõug on aretatud Austraalias lihakanadest, mustast orpingtoni kanatõust valiku teel. Hea aklimatiseerumisvõime tõttu levisid nad kiiresti. Austraalias ja ka teistes maades kasutati australorpe siiski rohkem suuretoodanguliste munatoodangu suunaga krosside saamiseks, enamasti koos valgete leghornidega. Eestisse toodi australorbid USA-st 1946 a.
Araucana
Lavender araucanad Araucana on kerget tõugu munakana.
Lindude suurus:
Kukk - suur lind 2,7-3,2 kg, kääbus 740-850g
Kana - suur lind 2,25-2,7kg, kääbus 680-790g
Munatoodang:
200-240, puna-must Araucanal 250+ muna aastas.
Muna värv: helesinine
Tõupuhta Araucana muna on helesinine, mitte roheline ega oliivikarva. Helesinine värv on ühtlane läbi kogu koore, mitte ainult pealispinnal.
Sulestiku värvused: Black, White, Black Breasted Red, Blue, Buff, Silver.
Araucana (hääldus a-roo-kana) on saanud oma nime Arauca provintsi järgi Põhja-Tšiilis.
Araucanal on kaks erinevat standardit - Põhja-Ameerika ja Briti standart. Viimast tunnistatakse ka Uus-Meremaal ja Austraalias. Mõlemal juhul on olemas nii suur lind kui kääbus.
Tõu üldiseloomustus Briti standardi järgi:
Sulestik on vastu keha liibuv. Udusuled on hallid (v.a. valgetel lindudel). Tiivad suured ja tugevad, vastu keha hoidvad. Araucanad on vägagi lennuvõimelised. Saba 45° all hästi arenenud sirpsaba. Silm erkoranž. Väike soovitavalt kolmerealine herneshari on erepunane ja kanal peatupsu sees peaaegu nähtamatu. Peatups on väike ja madal, ei tohi kindlasti varjata nägemist. Kõrvatupsud varjavad kuulmekäike, habe. Lokutid puuduvad. Jalad keskmise pikkusega ja tugevad, kõikidel värvustel (v.a. cucoo) mustad, hallid või oliivikarva. Cucool valged hallide täppidega. Neli varvast hästi harali.
Lindude suurus:
Kukk - suur lind 2,7-3,2 kg, kääbus 740-850g
Kana - suur lind 2,25-2,7kg, kääbus 680-790g
Munatoodang:
200-240, puna-must Araucanal 250+ muna aastas.
Muna värv: helesinine
Tõupuhta Araucana muna on helesinine, mitte roheline ega oliivikarva. Helesinine värv on ühtlane läbi kogu koore, mitte ainult pealispinnal.
Sulestiku värvused: Black, White, Black Breasted Red, Blue, Buff, Silver.
Araucana (hääldus a-roo-kana) on saanud oma nime Arauca provintsi järgi Põhja-Tšiilis.
Araucanal on kaks erinevat standardit - Põhja-Ameerika ja Briti standart. Viimast tunnistatakse ka Uus-Meremaal ja Austraalias. Mõlemal juhul on olemas nii suur lind kui kääbus.
Tõu üldiseloomustus Briti standardi järgi:
Sulestik on vastu keha liibuv. Udusuled on hallid (v.a. valgetel lindudel). Tiivad suured ja tugevad, vastu keha hoidvad. Araucanad on vägagi lennuvõimelised. Saba 45° all hästi arenenud sirpsaba. Silm erkoranž. Väike soovitavalt kolmerealine herneshari on erepunane ja kanal peatupsu sees peaaegu nähtamatu. Peatups on väike ja madal, ei tohi kindlasti varjata nägemist. Kõrvatupsud varjavad kuulmekäike, habe. Lokutid puuduvad. Jalad keskmise pikkusega ja tugevad, kõikidel värvustel (v.a. cucoo) mustad, hallid või oliivikarva. Cucool valged hallide täppidega. Neli varvast hästi harali.
Araucana munad Sabatul versioonil on tagumik ümar, sadulasuled hästi arenenud. Sabasuled puuduvad täiesti. Puudub täielikult ka see kolmnurkne nn. „kanasaba“ kere küljes. Kõrvatupsud on silmatorkavalt suured ja katavad kuulmeava täielikult. Sabatud linnud on sabaga versioonist pisut väiksemad. Helerohelised, tumerohelised või oliivikarva munad.
Tõu ajalugu:
Kui Hispaanlased Lõuna-Ameerikasse purjetasid, oli neil kaasas kergeid Vahemeremaade tõugu kanu, mis õige pea ristusid Inkade kohalike kanadega. Sinise munavärvi algupära selgitamiseks on mitmeid teooriaid. Prof. Castolle on arvamusel, et sinine munavärv on tulnud L-Ameerika metsikult džunglikanaliselt, kes munes helesiniseid mune ja kodustati ammu enne Hispaanlaste saabumist. Need linnud olid Ameerika faasanid, keda kutsuti Chachalaca. Chacalaca kukkesid ristati kodukanadega, et saada võitluskukkesid. Osad nendest hübriididest osutusid sigimisvõimelisteks ja munesid siniseid mune.
Tõsised vead ja puudused, mida vältida:
Liiga lame rind ja püstine kehahoiak. Oravasaba või vildak saba. Peatups liiga suur või liiga väike. Peatupsu või habeme või kõrvatupsude puudumine. Hari ei ole herneshari, vaid lehterhari, lontis või keerdus. Kana hari suurem minimaalsest võimalikust. Silmade värv standardist erinev või pärlsilmad. Kollased või standardist erinevad jalad, sulisjalad. Udusulgedes valget. Ebaühtlane või laikudega rinnaku värvus.
Minu kogemus:
Minu araucanad on väga elavaloomulised ja tragid linnud. Kasvult teistest kanadest, eriti Braamadest märkimisväärselt pisemad, kompenseerivad nad selle oma agarusega. Kui küna juures jäävad nad suurtele alla, siis peost visatud maiuspalad haaravad nad otse lennult juba enne kui teised linnud üldse taipavad kohale tormata. Vastupidiselt teistele kanadele eelistab ta alati juurvilja jõusöödale. Minu tänane araucana muneb üsna stabiilselt 21 - 23 muna kuus.
Igati toredad ja vahvad linnukesed.
Peaks veel lisama, et oma helesinise munavärvuse tõttu on nad harrastus linnupidajate poolt üsnagi hinnatud, kuid nende tibusid saada on pea võimatu. Selle tõu pidajaid on Eestis vist küll käputäis ja väidetavalt on araucanadel üsna väike kooruvus. Viimati, kui ei õnnetunud tibusid saada, ostsin haudemunad. Õnnestus saada vaid 10 muna, neist koorus vaid 5 lindu nind neist omakorda vaid 2 kana.
Tõu ajalugu:
Kui Hispaanlased Lõuna-Ameerikasse purjetasid, oli neil kaasas kergeid Vahemeremaade tõugu kanu, mis õige pea ristusid Inkade kohalike kanadega. Sinise munavärvi algupära selgitamiseks on mitmeid teooriaid. Prof. Castolle on arvamusel, et sinine munavärv on tulnud L-Ameerika metsikult džunglikanaliselt, kes munes helesiniseid mune ja kodustati ammu enne Hispaanlaste saabumist. Need linnud olid Ameerika faasanid, keda kutsuti Chachalaca. Chacalaca kukkesid ristati kodukanadega, et saada võitluskukkesid. Osad nendest hübriididest osutusid sigimisvõimelisteks ja munesid siniseid mune.
Tõsised vead ja puudused, mida vältida:
Liiga lame rind ja püstine kehahoiak. Oravasaba või vildak saba. Peatups liiga suur või liiga väike. Peatupsu või habeme või kõrvatupsude puudumine. Hari ei ole herneshari, vaid lehterhari, lontis või keerdus. Kana hari suurem minimaalsest võimalikust. Silmade värv standardist erinev või pärlsilmad. Kollased või standardist erinevad jalad, sulisjalad. Udusulgedes valget. Ebaühtlane või laikudega rinnaku värvus.
Minu kogemus:
Minu araucanad on väga elavaloomulised ja tragid linnud. Kasvult teistest kanadest, eriti Braamadest märkimisväärselt pisemad, kompenseerivad nad selle oma agarusega. Kui küna juures jäävad nad suurtele alla, siis peost visatud maiuspalad haaravad nad otse lennult juba enne kui teised linnud üldse taipavad kohale tormata. Vastupidiselt teistele kanadele eelistab ta alati juurvilja jõusöödale. Minu tänane araucana muneb üsna stabiilselt 21 - 23 muna kuus.
Igati toredad ja vahvad linnukesed.
Peaks veel lisama, et oma helesinise munavärvuse tõttu on nad harrastus linnupidajate poolt üsnagi hinnatud, kuid nende tibusid saada on pea võimatu. Selle tõu pidajaid on Eestis vist küll käputäis ja väidetavalt on araucanadel üsna väike kooruvus. Viimati, kui ei õnnetunud tibusid saada, ostsin haudemunad. Õnnestus saada vaid 10 muna, neist koorus vaid 5 lindu nind neist omakorda vaid 2 kana.
Brahma ehk braama
Kolm kuldbraama kana Brahma (braama) on lihakana.
Lindude suurus:
Kuked 4,5...5,5 kg
Kanad 3,5...4,5 kg
Munatoodang:
Kuni 120...150 muna aastas.
Muna kaal umbes 55 - 65 g.
Muna värv: kreemikas või pruun.
Sulestiku värvused: Light, Dark, Gold, Buff.
Kirjeldus:
Brahma lähtetõugudeks olid kotšin ja malsi kanad. Brahma kuulub samuti raskete tõugude hulka. Kolmerealine herneshari (rooshari) ja sulgedega kaetud jalad. Braamasid kasutatakse palju lihakanade aretustöös. Lihaomadused on neil veidi paremad kui kotšinitel, munatoodang aga niisama suur.
Tibud arenevad aeglaselt ja noorkanad hakkavad munema 8…9 kuu vanuselt. Kanad on väga head haudujad ja tibude kasvatajad.
Sulestiku värvuselt eristatakse põhiliselt heledaid ja tumedaid braamasid.
Heledate sulestik on hõbevalge. Kaelasuled on tumedad, valge äärisega, tüürsuled roheka helgiga mustad, suured sirpsuled tihti valge äärisega.
Tumedate braamade sulestiku põhivärvus on must, pea, selg, õlad ja tiibade kattesuled aga hõbevalged. Selle tõu linnud, samuti kui kotšinidki, on dekoratiivse väljanägemisega.
Minu kogemus: Braamad on väga rahumeelsed ja väärikad linnud. Selletõttu valisin ka mina braamad oma esimesteks kanadeks.
Meie kliimas on nende suureks eeliseks teiste kanatõugude ees vastupidavus külmale - neil on väga kohev paks sulestik ja sulgedega kaetud jalad. Kuna kanadel on jalad eriti külmaõrnad (miks nad ei maga maapinnal vaid õrrel), siis on sulgedega kaetud jalad külmas kliimas oluliseks eeliseks. Seetõttu on nad ka talveperioodil väga tublid munejad. Braama munatoodangu keskmine on väike tänu perioodile, mis neil igal hooajal tibude haudumiseks ja kasvatamiseks kulub. Mõni neist on aga eriti agar hauduja. Nii mõnedki noorkanad hakkasid mul hauduma juba peale esimese 10 muna munemist, munesid veel mõned munad ja jälle kuu aega niisama pesal. Mina sellest tõust lõpuks loobusidn väiksemate tõugude kasuks, kuna mul on niigi väike ruum kanade ületalve pidamiseks ja kui siis pesad on hõivatud järgemööda mitte munejate poolt, muutub see lõpuks üsna tüütuks.
Braamade munad on aga väga maitsvad - kuidagi hoopis teistsuguse koostisega kui teistel kanadel. Ning kõigil minu braamadel oli munakollase osakaal kogu munast silmnähtavalt suurem kui teistel kanadel.
Braamade värvuse kohta sooviks veel lisada, et mitmetes ametlikes tõukirjelduses on märgitud, et "eristatakse põhiliselt heledaid ja tumedaid braamasid". Minu jaoks on see arusaamatu, sest lisaks valgetele (nn heledad) braamadele olen netiavarustes ja teiste linnukasvatajate juures näinud väga palju värve, sh buff ja kuldbraamad, mis on ka minul olnud.
Lindude suurus:
Kuked 4,5...5,5 kg
Kanad 3,5...4,5 kg
Munatoodang:
Kuni 120...150 muna aastas.
Muna kaal umbes 55 - 65 g.
Muna värv: kreemikas või pruun.
Sulestiku värvused: Light, Dark, Gold, Buff.
Kirjeldus:
Brahma lähtetõugudeks olid kotšin ja malsi kanad. Brahma kuulub samuti raskete tõugude hulka. Kolmerealine herneshari (rooshari) ja sulgedega kaetud jalad. Braamasid kasutatakse palju lihakanade aretustöös. Lihaomadused on neil veidi paremad kui kotšinitel, munatoodang aga niisama suur.
Tibud arenevad aeglaselt ja noorkanad hakkavad munema 8…9 kuu vanuselt. Kanad on väga head haudujad ja tibude kasvatajad.
Sulestiku värvuselt eristatakse põhiliselt heledaid ja tumedaid braamasid.
Heledate sulestik on hõbevalge. Kaelasuled on tumedad, valge äärisega, tüürsuled roheka helgiga mustad, suured sirpsuled tihti valge äärisega.
Tumedate braamade sulestiku põhivärvus on must, pea, selg, õlad ja tiibade kattesuled aga hõbevalged. Selle tõu linnud, samuti kui kotšinidki, on dekoratiivse väljanägemisega.
Minu kogemus: Braamad on väga rahumeelsed ja väärikad linnud. Selletõttu valisin ka mina braamad oma esimesteks kanadeks.
Meie kliimas on nende suureks eeliseks teiste kanatõugude ees vastupidavus külmale - neil on väga kohev paks sulestik ja sulgedega kaetud jalad. Kuna kanadel on jalad eriti külmaõrnad (miks nad ei maga maapinnal vaid õrrel), siis on sulgedega kaetud jalad külmas kliimas oluliseks eeliseks. Seetõttu on nad ka talveperioodil väga tublid munejad. Braama munatoodangu keskmine on väike tänu perioodile, mis neil igal hooajal tibude haudumiseks ja kasvatamiseks kulub. Mõni neist on aga eriti agar hauduja. Nii mõnedki noorkanad hakkasid mul hauduma juba peale esimese 10 muna munemist, munesid veel mõned munad ja jälle kuu aega niisama pesal. Mina sellest tõust lõpuks loobusidn väiksemate tõugude kasuks, kuna mul on niigi väike ruum kanade ületalve pidamiseks ja kui siis pesad on hõivatud järgemööda mitte munejate poolt, muutub see lõpuks üsna tüütuks.
Braamade munad on aga väga maitsvad - kuidagi hoopis teistsuguse koostisega kui teistel kanadel. Ning kõigil minu braamadel oli munakollase osakaal kogu munast silmnähtavalt suurem kui teistel kanadel.
Braamade värvuse kohta sooviks veel lisada, et mitmetes ametlikes tõukirjelduses on märgitud, et "eristatakse põhiliselt heledaid ja tumedaid braamasid". Minu jaoks on see arusaamatu, sest lisaks valgetele (nn heledad) braamadele olen netiavarustes ja teiste linnukasvatajate juures näinud väga palju värve, sh buff ja kuldbraamad, mis on ka minul olnud.
Marans
Copper black marans kana Marans on liha-munakana.
Lindude suurus:
Kukk 3,5-4 kg
Kana 2,6-3,2 kg
Munatoodang:
200-250 muna aastas.
Munad L-suuruses, so 70-80g, noorkana 65g.
Muna värv: šokolaadipruun. Maransid on kõige tumedamaid läikivpruune mune munev kanatõug maailmas.
Sulestiku värvused: Black Copper [APA], Blue Copper, Splash, Wheaten, Cuckoo jt.
Lindude suurus:
Kukk 3,5-4 kg
Kana 2,6-3,2 kg
Munatoodang:
200-250 muna aastas.
Munad L-suuruses, so 70-80g, noorkana 65g.
Muna värv: šokolaadipruun. Maransid on kõige tumedamaid läikivpruune mune munev kanatõug maailmas.
Sulestiku värvused: Black Copper [APA], Blue Copper, Splash, Wheaten, Cuckoo jt.
Copper black marans kukk Kirjeldus ja päritolu:
Maransid on Prantsuse tõug ja oma nime saanud Maransi linna järele La Rochelli lähistelt Prantsusmaalt.
Tuntumad värvusvariatsioonid on copper-black, copper-blue, splash, wheaten.
Jalgadel on välisküljel iseloomulik sulistriip.
Minu kogemus:
Mul endal on olnud seni paar aastat marans tõukukk ja sellega ristasin kõiki oma kanasid. Kuke poolt saadud tumepruuni muna geen andis kõikidele ristandkanade munadele tumedat tooni juurde - helesinistest said tumerohelised ja tumebeežid munad, kreemikate munejate tibudest piimashokolaadi värvi munade munejad.
Maransi kanad on mul hetkel esimest aastat. Ka nende kooruvus oli väga niru. 14 munast koorus 5 tibu, neist 2 kana. Ühest jäin lihtsalt ilma ja nüüd (2013/14 talv) ongi mul vaid 1 copper black marans kaunitar..
Maransid on Prantsuse tõug ja oma nime saanud Maransi linna järele La Rochelli lähistelt Prantsusmaalt.
Tuntumad värvusvariatsioonid on copper-black, copper-blue, splash, wheaten.
Jalgadel on välisküljel iseloomulik sulistriip.
Minu kogemus:
Mul endal on olnud seni paar aastat marans tõukukk ja sellega ristasin kõiki oma kanasid. Kuke poolt saadud tumepruuni muna geen andis kõikidele ristandkanade munadele tumedat tooni juurde - helesinistest said tumerohelised ja tumebeežid munad, kreemikate munejate tibudest piimashokolaadi värvi munade munejad.
Maransi kanad on mul hetkel esimest aastat. Ka nende kooruvus oli väga niru. 14 munast koorus 5 tibu, neist 2 kana. Ühest jäin lihtsalt ilma ja nüüd (2013/14 talv) ongi mul vaid 1 copper black marans kaunitar..
Sussex
Buff & Speckled sussex kanad Sussex on liha-munakana.
Lindude suurus:
Kukk 3,8 kg
Kana 2,8 kg
Munatoodang: 170 - 200 muna aastas. Munade keskmine kaal 57 - 60g.
Muna värv: kreemikas kuni pruun.
Sulestiku värvused: Red, Light, Speckled, Silver, Golden, Brown, White, Lavender, Buff jt.
Tõu ajalugu: Sussex on vanimaid inglise kanatõuge, aretatud XIX s. esimesel poolel Sussexi krahvkonnas algul liha tootmise otstarbeks. Kuid peagi saadi ka teisend, mis kuulub liha-munatõugude hulka. Aretatud braama, kotšini, dorkingi ja inglise vana võitluskana baasil.
Tõukirjeldus: Kuuluvad raskete tõugude hulka. Lihthari, heledad jalad. Külmale väga vastupidavad linnud. Sussexi omapäraks on ka see, et ristates erinevat värvi kana ja kukke, lähevad kanatibud kuke värvi ja vastupidi. Nii saab kohe koorumise järel kana- ja kuketibusid omavahel eristada.
Minu kogemus:
Sussexid on minu jaoks hea avastus - nad on külmale vastupidavad, munemist alustasid juba 21 nädalal (5. kuul) ning mis põhiline - nad ei haudu. Lihtsalt munevad oma kauneid kreemikaid mune.
Lindude suurus:
Kukk 3,8 kg
Kana 2,8 kg
Munatoodang: 170 - 200 muna aastas. Munade keskmine kaal 57 - 60g.
Muna värv: kreemikas kuni pruun.
Sulestiku värvused: Red, Light, Speckled, Silver, Golden, Brown, White, Lavender, Buff jt.
Tõu ajalugu: Sussex on vanimaid inglise kanatõuge, aretatud XIX s. esimesel poolel Sussexi krahvkonnas algul liha tootmise otstarbeks. Kuid peagi saadi ka teisend, mis kuulub liha-munatõugude hulka. Aretatud braama, kotšini, dorkingi ja inglise vana võitluskana baasil.
Tõukirjeldus: Kuuluvad raskete tõugude hulka. Lihthari, heledad jalad. Külmale väga vastupidavad linnud. Sussexi omapäraks on ka see, et ristates erinevat värvi kana ja kukke, lähevad kanatibud kuke värvi ja vastupidi. Nii saab kohe koorumise järel kana- ja kuketibusid omavahel eristada.
Minu kogemus:
Sussexid on minu jaoks hea avastus - nad on külmale vastupidavad, munemist alustasid juba 21 nädalal (5. kuul) ning mis põhiline - nad ei haudu. Lihtsalt munevad oma kauneid kreemikaid mune.
RSS Feed
