Fotokoolitusega ongi selleks korraks kõik

Seekordne kursus, Forograafiks kasvamine, oli väga lahe. Teemade valik oli asjalik ning lektorid olid oma ala tõelised professionaalid: Aivar Pihelgas (fotograafia algtõed, varustus, photoshopist, kompositsiooon ja valgus jm), Sven Zacek (loodusfotograafiast), Madis Palm (video tegemisest), Kaupo Kikkas (stuudio- ja moefoto), Jaanus Ree (loominguline valgus välklambiga).
Nende pildid räägivad iseenda eest, klõpsige linkidel ja nautige!
Minu mõtted ja värsked pildid aga allpool...

Suure sügavusteravuse pilt - lennuk alustab lendu väikevenna ja emme juurde.

Septembrist saati koolitusel käidud, kuulatud ja "teistmoodi" ehk teadlikult pilte tehtud. Ja nüüd ongi läbi. Mulle on alati meeldinud kõikvõimalikel kursustel ja seminaridel käia.
Seekord jäin taaskord väga rahule, võin kinnitada, et rohkem kui tavaliselt. Olen korra varemgi ühel fotograafia lühikursusel käinud ja kuulanud jutte avadest, säridest, isodest ja kõikidest nendest imelistest tehnilistest tiluliludest. No mitte midagi ei saanud aru. Lõin käega ja jätkasin pildistamist "rohelise" nupuga. :-)
Kui veel mõelda, et pilte olen teinud sellest saati, kui ennast mäletan. Minu esimene aparaat oli kandiline karp, kuhu tuli ülevalt alla sisse vaadata ja kõik, mis läbi aparaadi paistis, oli "pea peal". Mustvalged pildid. Isaga koos ilmutasime. Punane latern on mul siiani magamistoa riiulil, nostalgiaks.

Väikese sügavusteravusega foto - lennuk jõudis kohale ja kuniks mina ava paika sain ja klõpsu vajutasin, olid emme ja väikevenna juba pildilt väljas. :-)

Nime järgi oli tegemist algajate kursusega, kuid meie grupp oli seniste kogemuste osas väga kirev. Kuid kõigil oli huvitav.
Minu jaoks oli üllatus, et juba esimeses loengus sain kõigest aru. Kosmoseteadusena tundunud tehniline värk oli järsku nii lihtne, selge ja loogiline. Eks nüüd tuleb teadlikult palju harjutada ja üle korrata ja veelkord harjutada. Infot oli väga palju, kuid eks suur osa vajub unustusehõlma, kui aktiivselt ei praktiseeri. Selles mõttes võiks olla mingi huvigrupp, kes näiteks 1x kuus saab kokku, natuke teooriat ja temaatilised kodused ülesanded. Järgmisel korral vaadtakse üksteise töid ja analüüsitakse. Enesearendamise mõttes.

Kolmandiku reeglit järgides

Mul tekkis sellega seoses küsimus, et mispärast näiteks õmblusmasinate kasutamisest kursusi ei korraldata? Sa ostad imekalli masina, täis elektroonikat ja "kastiga" lisataldasid ja tarvikuid. Lisaks programmilised põnevad lisavõimalused. Kuid juhend annab sulle napisõnaliselt teada, kus on sisse lülitamise nupp, tald, niidirulli koht jne. Ise siis näpid ja uurid, kuni masin vastu peab. Või kasutad just seda, mida oskad. Fatsebuuki grupist uurid lisa, mis tallad need kõik on ja kuidas neid kasutada. Kui ei kasuta, siis kuu aega hiljem enam ei mäleta. Võtame kasvõi overloki. Kuivõrd erinevaid võimalusi on ainuüksi niidi erinevaid pingeid kasutades võimalik saavutada - ääreõmblusest vale katteõmbluse ja kroogeteni välja. Kuidas tavainimene neid õpib või nendest võimalustest teada saab?

Jutt läks nüüd teemast kaugemale. Tulles tagasi fotokoolituse lõpetamise juurde...
Viimaseks loenguks pidime kaasa võtma kodutöö - fotod erineva avaga, kolmandiku reeglit kasutades ja seda eirates, stuudiofoto jt.
Hetkest, mil ma kontoritööst loomingulisele tööle asusin, ehk siis ametniku pliiatsi, xls tabeli ja eelarves järje ajamise nurka viskasin, on minu aju parem poolkera hakanud taandarenema. Paari aastaga on faktide ja normide inimesest saanud omas mullis mulistaja, silme ees ainult mustrid, värvid, visioonid uutest töödest ja nägemused järgmisena katsetatavatest materjalidest.

Stuudiofoto Kaupo Kikkase juhendamisel (valgus, varjud jne).

Vot nii siis - tahtsin öelda, et võtsin ka mälupulgal enda poolt tehtud kodused tööd/fotod, kaasa. Kuid mälupulk osutus tühjaks. Ma olin niiiii nördinud. Ma ju nägin vaeva ja tahtsin oma pilte ka suurel ekraanil näha ja teistele näidata... Ülimalt loll tunne. Enam ei oska faile mälupulgale tõsta. Ega ma ei mõelnudki täpselt välja, kuidas pulk tühjaks jäi. Enne tulekut veel kontrollisin, et paar päeva tagasi pulgale pandud failid olid pulgal olemas ja pistsin pulga siis kotti. Ju siis ei olnud kuigi pikslikindel pulk, et pildid vahepeal kuskile kotipõhja pudenesid.
Iseendale lohutuseks panen pildid siia üles. Väiksemaks formaaditult.

Minu tänane lemmikfoto. Lemmik hetke-emotsiooni ja teema aktuaalsuse tõttu, pean silmas erkroosat taustaelementi :-) Foto vaatlejates tekitas see vaidluse, kui kallutatud on pildil olevad tegelased.

Tegime ka väikese fotonäituse - igaüks võttis kaasa oma lemmikfoto A4 formaadis prindituna. Vaatasime, arutasime, juhendaja andis omapoolse hinnangu. :-)
Soovin kõikidele meie toredatele juhendajatele edu ja põnevust teie töös ning tervitan kursusekaaslasi. Teiega oli lahe! :-)