
Ei hakanud siis noore ja trenditeadliku inimese valikuid enam mõjutama ja olin lihtsalt abiks.
Teksad olen eelnevalt juba õmblustööks ette valmistanud. Need on mul pestud, õmblused, värvlid ja taskud ära lõigatud, kulunud kohad välja praagitud. Korralikud terved pükste sääred riiulil virnas. Hea võtta.
Kott pidi tulema seega õlal kandmiseks, teksa kangast, piklik, klapiga, taskutega esiküljel ja sees.
Dekoratiivõmblustest ja tepingutest tegime mitmeid prooviõmblusi, et valida just see õige tepingu muster ja niidi värv. Tuhnisime peadpidi nööbikarpides ja lukkude kastides. Sobrisime klambrite ja neetide karpides ja kangavirnades. Väike preili ilmselgelt nautis seda kõike ja avaldas siirast vaimustust, et mul on NII PALJU õmblemise asju.
Pean tunnistama, et olin ise tema valikute üle meeldivalt üllatunud. Nii sellepärast, et need olid üsna sihiteadlikud katsetused ning tulemused minu meelest just need kõige kaunimad ja maitsekamad. Väga tubli tüdruk!
Koti kaanele tahtis ta õmmelda minu firma etiketi ja näitas ka täpse koha ette. Ise arvasin, et see kott on tema looming ja minu silt ei ole sinna sobiv, kuid ka see soov oli kindel ja lõplik.
Väga kena kott, olen tema üle väga uhke!
Laua peal on näha proovilapp, mis kotti kaasa pakiti.